teisipäev, oktoober 06, 2020

Tirts pole enam beebi

Hip-hip-hurraa! Meie peres pole enam beebisid!

No üheaastase kohta ei saa ju enam beebi öelda. Suur laps juba. 

Jah tõesti, täna aasta tagasi sündiski väike Tirts. Pisike, aga valju häälega. Seda on ta muide siiani, aga lubage ma räägin teile, milliseks vahvaks tegelaseks ta kasvanud on.

Noh esiteks on ta pisut ikka kasvanud ka. Tänaseks on saavutatud oma 9,1 kg ja pikkust ka silma järgi hinnates umbes 73 cm. Eks me homme arsti juures mõõdame täpselt üle. Ma ei tea kuidas teiste kehaosadega on, aga käed on tal küll üle mõistuse pikad. Need ulatuvad absoluutselt igale poole. Ma olen ikka naernud, et need on teleskoopkäed. Vaatad peale ja oleks nagu tavalised väikesed lapsekäed, aga kohe kui on vaja mõnd keelatud asja kätte saada, siis venivad need vähemalt kolm korda pikemaks. 

Ja kui muidu ihaldusväärset kätte ei saa, siis tuleb ronida! Ronimine talle meeldib. Lemmikkohad on nõudepesumasin ja mänguasjakast. Ükspäev ronis pottide ja pannide sahtlisse ka. Ma tõesti ei kujuta ette kui mõnus on klotside otsas istuda, aga talle näikse meeldivat. Kui juba klotsikasti ronitud on, võib seal päris pikalt istuda (nagu linnuke kandiliste munade peal) ja mängida.

Suur ronimisearmastus sai saatuslikuks ka söögitoolis söömisele. Iga söögikord nägi välja nagu õllepruulija laulmine - ikka ette ja taha, laua peale ja laua alla. Kaua sa niiviisi jaksad. Söögi osas Tirts valiv pole - ta tahab kõike, mida teised söövad. Käib nagu koer iga laua taga istuja juures ja nõuab palakesi. Ainult kui koerad istuvad ja vaatavad anuvate silmadega kuni peremehel hale hakkab, siis Tirts pooldab aktiivset lähenemist. Tänitab ja sõimab sööjat "lollaks" seni kuni viimane mõistab, et ainumas võimalus ta vaikima sundida, on lapse suu täis toppida. Neli hammast suus on täiesti piisav, et jätta endast märk kõigele söödavale ja söödamatule.

Kui Tirtsu vaadata, siis öeldakse ikka, et nii ilus poiss. Nojah, siniste silmade ja kelmika naeratusega on ta ju täitsa nunnu. Kuigi viimasel ajal pidevalt tatine nina ja alailma räpane nägu just punkte juurde ei anna. Ma ikka imestan, kuidas üks väike tegelane end nii kiiresti ära määrida suudab. Ilmselt on tegu väga andeka lapsega. 

Kui juba annetest rääkida, siis noh, arvestades, kes on tema ema, siis ilmselgelt pole tal muud valikut kui andekas olla. Hetkel pole veel päris täpselt aru saada, mis valdkonnas ta eriti silmapaistvaks saab. Tema imeline klaverimäng pälvib alati tähelepanu (neid valjusid helisid pole lihtsalt võimalik eirata). Nüüd on hakatud huvi üles näitama ka kitarri vastu, mida käiakse tinistamas. Kitarr saab õnneks vähe õrnema kohtlemise osaliseks kui klaver. Raamatuid loeb ta usinalt (nii üht kui teistpidi). Äärmiselt osav on ta klotsitornide lõhkumises - anne mida edasipidises elus kindlasti vaja läheb.

Eelistatuim liikumisviis on neiul käpuli. Toe najal ja käest kinni liigutakse ka kahel jalal, aga ilma abita siiski veel mitte. Sellest pole küll midagi, sest neljal käpal jõuab väga kiiresti edasi ja sealjuures on kukkumise oht oluliselt väiksem. Eriti kiiresti liigub ta kui silmapiiril on porilomp, kuhu sukelduda. Autoteed tunduvad ka alati ahvatlevatena.

Tirtsu üheks iseloomulikumaks küljeks on sünnist saati olnud vali ja kile hääl. See on endiselt märkimisväärne, kuid ürglinnu kriisete asemel kasutatakse nüüd pisut laiemat sõnavara. Peamiselt seletatakse aina "lolla-lolla-lolla", vahele ka "la-di-da-di-daa". Arusaadavaid sõnu peale emme ja mämmi pole, aga neid keeldun ma sõnadeks lugemast. Mis muidugi ei tähenda, et ta ei suuda end selgeks teha. Ta lihtsalt vaatab sulle suurte silmadega otsa ja seletab, et kas sa oled "lolla", et aru ei saa. Lõpuks hakkab sul häbi ja saad aru küll.

Magamisega on lood nii ja naa. Õhtuti läheb ta ilusasti oma voodisse magama (ma pean küll seltsiks olema), aga hommikul ärkab millegipärast minu voodis. Ta on muidu tore kaisuloom, aga vähkreb hirmsasti ja üritab keset ööd kontrollida kui sügavale minu ninna ta sõrm (või ka varvas) läheb. Ilmselt tahab koroonatesti teha - see on ju tänapäeval väga popp. 

Üldiselt on meie pesamuna supernunnu mürakaru.

Palju õnne sulle Tirts!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar