Oeh, appi. Jälle sada aastat mööda läinud ja ma pole midagi kirjutanud. Kuidagi aina kaugemale triivib see blogike minust. Või siis lihtsalt trügib päriselu vahele ja no ei jõua kõike üles kirjutada. Mitte, et midagi juhtunud poleks. Juhtunud on küll, aga kuhu tõmmata piir, et mis on oluline ajaloo annaalidesse talletada ja mis mitte.
See on kindlasti oluline, et tänaseks kahjuks möödanikku vajunud puhkuse käigus õppis Täps selgeks R-tähe ja Tõruke õppis lugema. See, et suuremat suveilma pole olnud, ei ole vist märkimisväärt. Samas ega mul poleks olnud ülemäära aegagi seda nautida. Sai ju hullumoodi ehitatud.
Sellest võiks järeldada, et maja on valmis ja kohe-kohe saab ka muud kõrvalhooned korda. Loomulikult see nii pole. Aga pisut on ikka edasi liigutud. On lootust, et talveks saame ikka põranda alla ja sooja majja. Muidu oleks ju nukker.
Tööl on endiselt kõik kontrolli alt väljas. Millegipärast on tööd rohkem kui seda teha jõuan. Ei teagi, kas asi on väheses jõudluses või ebainimlikult suurest koormusest. Tõde ilmselt kusagil vahepeal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar