Mul olid eile suured plaanid koristada.
Koju jõudes koperdasin legode otsa ja loobusin rumalast mõttest.
Teinekord enam nii ei mõtle

Harilaiul pika ja sirge mehega

Möödunud nädalavahetusel käis meil külas kadunud poeg Tanel. Meie pärislapsed võtsid ta hetkega omaks ning sundisid teda kohe "reis ümber mailma" mängima ja seletasid ning edvistasid nii et maa must. Näiteks Tõruke arutas temaga pikalt mandlite lõikuse teemal. Mõlemal mandlid lõikamata, nii et on millest rääkida. Mps oma mandlitu isikuga ei osanud sõnagi sekka öelda. Ega enne kui lapsed magama said meile õieti sõnaõigust antudki.
Järgmisel päeval viisime lapsed hoiule ning kihutasime suure saare edelanurka, et vaadata ega viltune majakas ometi ümber pole kukkunud. Ei olnud. Endiselt oli viltu. Sel korral oli kohe haruldaselt vähe kraami rannas. Üks coca-cola purk ja üks purk õlut. Lisaks tennisepall ja surnud metssiga. Isegi töösaapaid oli vähem kui tavaliselt.

See muidugi ei vähendanud meie entusiasmi. Kui väike matkatiir tehtud, siis pressisime end Päikesepüüdja juurde sauna ja öömajale. Järgmisel päeval aga kasutasime ära meie kalli külalise pikkust ja sundisime teda ehitustöödel abistama. Pool laest sai peaaegu pandud.

Põrsakari

Eile tuligi täiesti mobiilivaba päev. Õhtul kui koju jõudsin selgus, et telefoni aku oli lootusetult tühi. Nii lihtne ongi. Pesin hoopis aknad seest poolt ka ära. Mõnus.

Tänane hommik polnud sugugi mõnus. Keegi oli öösel minu väikesed nunnud ära viinud ja kaks vinguvat põrsast asemele toonud.  Üks ruigas ja teine kiunus ja ainus asi, mis lohutust pakkus oli see, et mul on neid vaid kaks, mitte näiteks kolm, sest ilmselt see kolmas oleks aia vahel kinni olnud ja põrgulärmi löönud. Igatahes tekkis mul tõsine tahtmine nad lasteaia värava taga autost välja tõsta ja ise hullumaja poole edasi sõita.

No nad peavad õhtul ikka kullatükid olema, et suudaks end taas heasse nimekirja smugeldada.

maha mobiilid!

Haa, võtan täna osa mobiilivaba päeva aktsioonist. Ma võiks siin pikalt heietada  teemal kui tubli ja eesrindlik kodanik ma olen, aga fakt on see, et unustasin telefoni lihtsalt koju. Paarsada meetrit kodust eemal tuli meelde, aga ei viitsinud tagasi minema hakata. Nüüd saangi ilma kiusatusteta mobiilivaba päeva teha. Tegelikult peaks ma olulislet vähendama oma mobiilikasutust.
Viimastel päevadel olengi seda teinud. Esiteks pole aega olnud, olen koristanud ja ehitanud ja muud säärast teinud. Näiteks eile pesin aknaid. See oli minu esimene kord selles majas ka väljast poolt aknaid pesta. Väga kummaline tundus, et igasuguse küünitamise ja turnimise asemel tuli hoopis kummardada, et aknaid pesta. Vot nii madalal on need aknad! Mitte nii nagu toona.
Lisaks on mu telefoniaega vähendanud ka asjaolu, mida paar postitust tagasi mainisin. Olen taas lugema hakanud. Selle asemel, et peale laste magamaminekut telefonis kommimängu mängida, veedan mõnusat aega raamatu seltsis ja naudin seda kogu hingest. Ilmselt naudiks veel kui mul oleks mõnus diivan, kus peal istuda. Taburet pole just kõige mugavam koht pikalt raamatuga vedelemiseks...
Siinkohal, kui kellelgil on üle üks ilus ja mugav diivanvoodi, mis vastaks meie köögi kabariitidest tulenevatele kitsendustele (st pole liiga pikk), siis kirjutage/helistage/joonistage. Pole välistatud, et saame kaubale. Ja siis ma kutsun Teid külla ja saate magada just selle sama diivani peal. Ja mina saan mõnusalt raamatut lugeda. Eeldusel, et seal parasjagu külalised ei põõna.

Ehitustandril

Sel nädalavahetusel tegin esmakordselt tutvust lauspahteldusega. Minu arust tuli esimese korra kohta päris viisakas. Ma vist ikka pean hakkama vaikselt ehitussektorisse üle kolima. 

Üldiselt läheb ehitusvaldkonnas aeglaselt ja raskelt. Eile näiteks oli terve päeva tulemus see, et puurisime 3 auku seinaplaati ja paigaldasime ühe prussi ja kaks abiliistu. Pahtlilabidat ei võtnud ma kättegi, sest pahtel sai otsa. 

Tegelikult on pooled asjad otsas. Peakski tegema nimekirja materjalidest, mida kõike tuleb kokku ostma hakata. Vähemalt nimekirjade tegemises olen ma tugev.