teisipäev, juuni 23, 2015

Maailmarändur

Nonii täna oligi see päev, kus sai kogu kambaga Tõrukest mööda metsi taga otsitud. Mõtlesin juba, et ei tea kas peaks koerad ja helikopterid ka kampa võtma. Ega inimestel polegi ju jaanilaupäeval muud teha kui mööda metsi konnata ja kadunud poisse otsida. Õnneks asi nii kaugele ei läinud ja väikese detektiivimängu tulemusel leidsin esipujääni ikka enne suuremat vihma üles. Ta oli oma jooksurattaga päris kaugele ukerdanud ja oli üsna õnnetu olekuga. Igatahes keeldus ta enam sammugi astumast ning nõudis, et ma nii tema kui ta ratta sülle võtaks.

Pildil siis näha kuidas maailmaränduri hingega Tõruke jälle metsasügavustesse kaob.
.

The Road goes ever on and on
Down from the door where it began.
Now far ahead the Road has gone,
And I must follow, if I can,
Pursuing it with eager feet,
Until it joins some larger way,
Where many paths and errands meet.
And whither then? I cannot say.
                                                    /J.R.R.Tolkien/

Kommentaare ei ole: