A home is where your mom is

Täna hommikul ei lasknud mu lapsukesed mul kaua magada* ega toonud kakaod ja pannkooke voodisse. Ühel päeval kui nad on piisavalt vanad, siis ehk juhtub ka seda. Praegu on nad just parasjagu pisikesed ja parajalt armsad. Eriti armsad olid nad koos nende nurmenukkudega, mis mulle emadepäeva puhul kingiti. Ja kook maitses ka oi kui hea. Siinkohal olgu öeldud, et ka mu enda küpsetatud rullbiskviit tuli imetabane välja.
Käisime siis selle tähtsa päeva puhul ka minu ema ja vanaema külastamas. No nad on mul ka sellised armsad ja kallid. Sõime suitsuangerjat ja ohtralt kommi.  Suur kaos ja pisikaos ajasid Mummi juures elamise sassi. Kui üks puhkas siis teine möllas ja vastupidi. See on kõik selleks, et Mummil oleks kaks korda hea meel. Kui me tuleme ja kui me ära läheme.

Ahjaa, kas ma juba mainisin, et tegelikult olen ikka kohutavalt õnnelik, et mul kaks nii armsat lapsukest on. Isegi kui mu juuksed iga päevaga aina hallimaks lähevad nende jonnihoogude ja pahanduste tõttu. Armastan neid ikka.

*Kui nüüd üdini aus olla, siis ei lasknud nad mul täna üldse õieti magada. Juba siis kui vaadati telekast habemega naise** võidukäiku ärkas Tõruke ja kukkus läbilõikavalt maailma ebaõigluse üle kurtma ja tegi seda vahelduva eduga kuni hommikuni. No ja kui Tõruke puhkas, siis jätkas Täps. Ja aegajalt tegid ka võidukisamist. Ilusat emadepäeva jah.
 
**No tõesti, korralikud tüdrukud ajavad enne suurt esinemist ikka habeme ära. Mulle meeldib hellitada end mõttega, et olen küllaltki tolerantne inimene ja geid ja transvestiidid ja muud säärased mind üldjuhul väga ei loksuta. Olgu nad kapis sees või kapist väljas, aga selline kapiustega paugutamine käib pisut närvidele.