neljapäev, märts 07, 2013

Vahepalaks

Ärge minu pärast muretsege. Pikk vaikus blogis pole mitte minu tervislikust seisundist tulenev. Olen täitsa elus ja terve, lihtsalt pole olnud midagi kirjutada.
Istun siin kodus ja ehitan endiselt õhuhurtsikuid. Järjekordne hakkab juba ilmet võtma. Joonestasin isegi tubade plaani ja fototöötlesin välisvaate valmis. Nüüd tuleb see ainult reaalsuseks muuta. Kui raske see ikka olla saab!?!
Tõrukesel pole endiselt veel midagi öelda maailmale (peale ämmä). Küll aga näitab ta üles tugevaid individualismi tundemärke. Sel ajal kui beebikoolis kõik teised lapsed ilusasti kuulekalt kaasa teevad (või vähemalt lasevad end juhendada), siis meie väike marakratt jookseb ringi ja emme võib ise kõlapulkasid toksida, plaksutada või ringmänge mängida... Sealjuures on ta oma individualismis täielik memmekas.

Kommentaare ei ole: