pühapäev, aprill 22, 2012

Talgud Lööne soos

Sel nädalavahetusel toimusid traditsioonilised Mpsi puisniidu riisumise talgud. Õigemini tulenevalt niisketest ilmastikuoludest oli tegu pigem puissoo rehitsemise talgutega. Hoolimata mudastest ning vesistest oludest ilmus kohale taal üllatavalt palju entusiaste. Ma igal aastal imestan, et tullakse, aga juu siis on Mpsi veenmisoskus parem  kui minu :P*. Igastahes oli tore näha jälle üle pika aja.
Minu riisumised jäid sel korral küll lühikeseks. Nimelt andis Tõruke mulle kiiresti hea vabanduse tööst kõrvale hiilimiseks. Seejärel hakkasime tegelema sellega, mis ikka paremini välja tuleb.  Õpetamisega. Tõruke muudkui laitis, et äi-äi-äi, nii küll ei lähe, ja mina kiitsin muudkui takka ning targutasin erinevate riisumisvõtete heade ning halbade külgede üle.

 Ilm oli üllatavalt soodne, kuigi varasemalt lubas ilmateeade et sajab vihma ja saartel ning rannikul võib hooti tulla ka pussnuge.

Muide, meie poeg ja järeltulija sai pooleüheseks (või siis veerandkaheseks, kuidas kellelegi). Selle puhul kinkisime talle õunapuu. Minu arvates on oluline, et lapsel oleks oma õunapuu. Minul oli*. Olgu olgu, minu oma on õega kahe peale ja jänes sõi pool sellest ka ära, aga ikkagi oma!
Kooki sai ka sünnipäeva puhul. Tõsi, küünlad jäid koogile panemata, sest selleks ajaks kui selle söömiseni jõuti, oli poisil juba uneaeg. Ta ise küll seda ei arvanud, nii et selle asemel, et sõpradega saunas istuda ja juttu puhuda sain ma poolteist tundi last magama kiigutada. Oh emaks olemise õnne ja rõõmu***.
Panen siia ühe foto sünnipäevalapsest ka
Ta on pisut häbelik ja ei taha pildile jääda. See-eest on mul nüüd objektiivil varbajälg. Sellepärast tuligi kuldnokk pisut udune:
Sellegipoolest on tegu minu parima linnupildiga läbi ajaloo. Vot kus on alles värvid sel mustal linnul... Ja mina kurdan, et meie linnukesed on nii plassid.

* Teate küll millisele häbiväärsele punktile ajaloos ma järjepidevalt vihjan
** Täpsuse huvides, see on siiamaani alles. Meil ei ole kombeks karistada õuna/ploomi/kirsipuud väljajuurimisega sellel vähetähtsal põhjusel, et ta on äbarik või ei kanna niiiii palju kui tema eesrindlikumad kaaslased.
*** Tegelikult on õnne ja rõõmu ikka ohtralt. Piisab vaid hambutust naeratusest ja juba hakkavad raskused ununema. Valu ja lihaspinge muidugi ei unune. Siit ka väike broneering - laisik, kui ma sind järgmisel korral näen, siis luban sul lahkelt pisut minu õlgu-selgu mudida.

1 kommentaar:

kõige laisem laiskloom ütles ...

katsun meeles pidada selle mudimissoovi ja üritan küüned piisavalt lühikesed hoida :D