Tõruke üritas eile meile aprillinalja teha ja väitis, et ta oskab roomata. Tegelikult ei oska. Aga et asi veidikenegi usutavam oleks ukerdas ta nagu ussike põrandal ringi ja liikus isegi üllatavalt palju edasi. Peaaegu et pettis ära.
Mõned päevad tagasi täitus mul neli aastat sellest päevast kui ma oma seitsme asjaga siia sisse kolisin. Sel puhul pakkisime taas seitse asja (millest viis olid Tõrukese omad) ja põgenesime kodust.
Ja veel mõned päevad tagasi ostsin ma endale auto. Tegin kõik hoiupõrssad tühjaks, viisin pudelid ära, raputasin sukasääred tühjaks, laenasin veidike lisaks ning ostsin Milli välja. Nüüd on veel paar paberit korda ajada ja võib väita, et auto on täiesti minu. Või siis poolenisti. See juriidiline probleem pole veel lahendatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar