Viis kuud täis

Täna sai poiss viiekuuseks. Alles see oli kui ma ringi veeresin nagu maakera ning mõtlesin hirmuga ees ootavatele magamata öödele ja lakkamatule kisale. Ja juba on noormees viiekuune ja varsti läheb kooli ja siis võtab naise ja.... Õnneks on sinna siiski veel pisut aega. Poissi huvitavad veel tema varbad rohkem kui  naised. Väljaarvatud ehk piimanaised.
Noormehe sünnipäeva puhul sai kooki söödud ja vahtramahla peale joodud. Avasime maal vahtramahlatehase. Mingi kasu peab ju nendest puudest olema lisaks sellele, et igal kevadel saab end riisudes bikiinivormi ajada.

Ülaloleval pildil võib näha kuidas poissi sünnipäeva puhul õhku tõsteti. Praegu ma veel jaksan. Nojah, selle lapse tassimisest on mul varsti sellised käemusklid, et oi oi oi. Seda võib tegelikult juba praegu täheldada. Näiteks sellel murdjalapsukese poolt joonistatud perepildil võib selgelt näha, et minu käed on poja tassimiseset päris jämmeks läinud. Üks jämmem kut teine. Pilt on pisut kahvatu, kuid selles pole süüdi mitte noor lootustandev portretist vaid hoopis meie skänner, kes jätab osa värve endale. Kadedusest noh.