reede, detsember 31, 2010

Lühikokkuvõte aastast 2010

Nagu juba tavaks on saanud, koostan ma aasta lõpus väikese kokkuvõtte sellest, millega ma aasta jooksul hakkama olen saanud. Seda võib võtta kui lühitutvustust neile, kes üldiselt mu blogi lugeda ei viitsi, aga ka lihtsalt kui väikest tagasivaadet möödunud aastale. Aasta lõpus kiputakse ikka kokkuvõtteid tegema. Aga alustame siis algusest:

Jaanuar
Aasta algas väga puhtalt. Mitu päeava järjest sai saunas käidud. Sooja saamiseks, sest üldiselt oli väga külm. Ilmselt seal läksingi peast soojaks ja hakkasin horoskoope koostama ning järgmiseks suusatatamise MK etapiks valmistuma. Nii palju pole ma varem suusatuanud. Jõuluaegse kosumise vastu aitas hästi jääätisedieet. Muud meil kodus süüa ei antud, sest keegi (ja see ei olnud mina) leidis, et mandlid pole tema maitse. Kuna Mps midagi tahket süüa ei saanud, siis täitsin korteri korduvalt ka leivalõhnaga. Nuusutagu. Leiva sõin ise ära.

Veebruar
See kuu oli üsna udune. Nimelt õnnestus mul prillid ära lõhkuda ja seejärel muutusin vampiirist silmavärdjaks. Kartsin valgust ja silmad olid eri suurusega. See muidugi ei takistanud lumeloopimisega muskleid kasvatada. Sattusin hoogu ja kühveldasin valimatult lund. Isegi katusele kaevasin käigurajad.

Märts
Märtsis elasime uputuse hirmus. Meeletu lumekogus, mis talve jooksul kuhjunud oli hakkas vaikselt sulamise märke näitama ja ennustas suuri üleujutusi. Üleujutusi üllatuslikult ei tulnud, aga vähemalt sulas mu auto aknapesuvedelik lahti. Enne talve lõppu sai meeste eestvedamisel siiski ära proovitud ka saanisõidu (ses suhtes, et saane vedasid ikkagi hobused, mehed organiseerisid selle meile. Tänud). Õnneks ei sulanud ka jää väga kiiresti, nii et saime Papilaiule üle jää, ega pidanudki jeesukese kombel vett mööda astuma. Sellega lõppesid ka minu külmamaareisid. Islandile otsustati mitte minna.

Aprill
Traumeerivad mälestused köögiremondist olid ununenud, alustasin vannitoa vuntsimisega. Avati ka igaastane riisumisehooaeg. Suuremate ja väiksemate abiliste najal sai pea kogu Muhu ja Ida-Saaremaa paljaks riisutud. Üldiselt oli suht sündmustevaene kuu. Ahjaa, Mps sai onuks.

Mai
Tundub, et ilmad olid juba piisavalt soojad, et võtta ette suurtes kogustes matku erinevatesse Paikadesse. Sai käidud nii rabas kui mere ääres. Väikesaartest rääkimata. Mai kuust ongi tegelikult kõige märkimisväärsem ikkagi tsivilisatsioonist loobumine ning Keri saarele majakavahtideks kolimine. Nädal aega kesk üksindust ja vaikust. Vaikus oli muidugi kirjanduslik liialdus. Lindude kisa oli kõrvulukustav. Juu ma tundusin kajakate kõrval päris vaikne ja armsake, igastahes teatas Mps ühel nõrkushetkel, et talle meeldiks väga, kui ma nõustuks tema naiseks saama. Mina nõustusin tema seisukohtadega. Ja veel enne kui päike jõudis loojuda, olimegi kihlatud. Kogu üritust kanti üle internetis

Juuni
Algasid suured ettevalmistused pidustusteks. Kutsete nikerdamine ja kleidi hankimine ja peokoha valimine ja ohtralt paberimäärimist ka. See aeg, mis ma otseselt pulmadeks ettevalmistusi ei teinud, tegin ma seda kaudselt - ehk lebasin tuulevaikses kohas ja üritasin endale triipe mitte päevitada

Juuli
Võtsime Mpsiga korra pulmakorraldusest aja maha ja käisime ümber Eesti majakatuuril. Tegime tervele Eestile tiiru peale ja näitasime sealjuures üles erakordset taiplikkust majakate tundmisel. Ülejänud aeg kulus taas organiseerimisele. Laulikud ja ämma hammastest sõrmused on vaid väike osa nimekirjast.

August
Käisime kanuutamas. Kanuuuga ümber ei käinud, aga märjaks saime ikkagi.
Nagu ülejäänud suvi, nii läks ka augustikuu pulmade nahka. Ohtralt ettevalmistusi ja pisuta paanikat. Seda viimast aga üllatavalt vähe. Üks lõbus tüdrukute õhtu sai maha peetud ja Lumivalgekesena mööda linna ringi trallitatud. No ja jõudiski kätte see tähtis päev, mille nimel ma viimased kolm kuud olin kõvasti vaeva näinud - loobusin oma vallalisestaatusest ning astusin auväärsete abielunaiste ridadesse või kui tsiteerida klassikuid: "junga Heerost sai kapten Tamm". Oi, see oli üks ütlemata ilus ja armas päev... Raudselt selle aasta kõikse tipsem hetk.

September
Septembris hankisin ma endale tööd juurde, keetsin pisitillukese potikesega kompotti ja külmetasin. Ja loomulikult nagu septembrile kohane pidasin õuntega puuotsas pikki eksistentsiaalseid vestlusi. Lõpuks sai neist ikkagi mahl. Remondituhin jõudis otsapidi wc-sse. Värvisin wc päikeselaigukarva kollaseks. Et oleks helgem seal istuda.

 Oktoober
Võiks arvata, et ma oktoobris ei teinudki midagi, sest see on kuu, kus mul on kõige vähem postitusi. 11. Aga siiski. Näiteks käisime Pühadekarel hülgeid narrimas. Samuti ei saa kuidagi mainimata jätta ohtraid sünnipäevapidustusi (mis siis et sünnipäev on septembris). Ja oi kui palju sai süüa. Nädal aega järjest hapukapssasuppi ja kiluvõileibu. Singirullid hakkasid lausa kõrvadest välja pressima....

November
Võttes möödunud talvest õppust alustasin varakult karmideks lumeoludeks ette valmistuma- ostsin sooja pesu ja parameediku püksid. Hoolimata ettevalmistustele ihkas hing siiski midagi sootuks soojemat ja mõtted tiksusid ladina rütmide taktis.

Detsember
Jõuluvana tõi mulle lumelabida ja puksiirtrossi. Ülejäänud aja kõrvetasin piparkooke, lasin lumelabidal hoogsalt käia, mugistasin igat sorti jõuluroogi ja laulsin valjusti ja valesti jõululaule. Selles jõuluidüllis oli siiski ka midagi õudsat - KITSEKE! Ämblikest ja muudest putukatest rääkimata

Vot selline see aastake siis oli. Minu arust täitsa eeskujulik aasta. Kindlasti ei kuulu see nende hulka kus ma peaks mõtlema, et ei tea kas 2010. aastal ka midagi juhtus... Pigem vastupidi.
Kujutan end ette vana ja väärikana kiiktoolis mõtteid mõlgutamas. Jaa, 2010. aasta oli ilus. Rohi oli siis roheline, talv lumine, suvi päikeseline ja mina olin noor ning õnnelik. oi-oi, jah-jah...

Ja järgmine aasta tuleb vähemalt sama vinge. See on üks mis kindel!
Head uut ja vana teilegi!

Kommentaare ei ole: