esmaspäev, detsember 20, 2010

Alle Jahre wieder...

Nädalavahetusel käisime korraks mandril gängi jõulupidu pidamas.  Meid küll üritati sellest mõttest loobuma, sest väljapool saari valitsevat teedel pada- ja hädaorud ning lumevangi oleme niikuinii määratud jääma. Päris nii siiski ei läinud. Tõsi on see, et teatavate jubinate jäätumise tõttu omandas Milli sobival kiirusel butterflay abs-i efekti. Ehk värises ja võdises nii mis jaksas ja väristas ka kõiki autos istuvaid inimesi. See on veel parem kui tavaline butterfly abs, kuna trimmib, vormib ja salendab korraga kuni 5 inimest. Siiamaani on väike värin sees.
Sihtkohta jõudes algas suur küpsetamine ja vaaritamine. Sel aastal oli teemaks Saksamaa jõulud.  Minu arust päris vahvad. Hiina võitlusmuffinid, karpkala, valged vorstid, kartulisalat, riis, stollen, kookosmakroonid ning loomulikult kõikide rahvaste ühine jõuluroog - ennustavad lihapallikesed. Sel korral ei õnnestunud mul ühtegi ennustuslikku pallikest saada (kui jätta arvestamata see lihapall, mis me kokkadega omavahel neljaks jagasime ja mis osutus lapseootel pallikeseks. Ei teagi kuidas me nüüd selle lapse ära jagame, kas hakkame külakorras kasvatama või leiame mingi muu lahenduse...
Kui söögid välja jätta oli ka pidu ise täitsa schön. Ehitasime vanuritele rõdudega hooldekodusid, jõime (n)imelisi kokteile (ainult k täht kippus tükki tõmbuma), meenutasime vanu häid aegu ning veetsime muidu meeldivalt aega. Siis kui päkapikud väga ahneks läksid, kobisime meie Mpsiga magama.

Järgmisel päeval sõitsime koju tagasi. No ja et oleks põnevam valisime väiksemad ja põnevamad teed (ja kogutee tuli ainult mingi 15-20 km pikem kui mööda igavat ja sada korda läbi sõidetud suurt maanteed mööda kihutades). Tagasitee oli huvitav. Esiteks oli loodus überkaunis ja teiseks avastasime endalegi üllatuslikult kaks uut ja kaunist kirikukukke. Mõlemad kusjuures olid kirikutel, mille me olime juba kuketuteks tunnistanud.

Jõuluprae küsimuse oleks ka äärepealt ära lahendanud. Sel ajal kui Mps Kosel kukke jahtis, peibutasin mina kohalikke parte. Need olid uskumatult julged. Peaegu käest tulid piparkooke sööma (saia mul polnud, aga jõuludeks sobivad piparkoogid pareminigi). Minu plaan oli lihte. Toppida pardid tihkelt piparkooke täis ja siis üks kinni haarata ning ongi juba eelmaitsestatud jõulupart olemas. Aga neid oli palju ja ma ei suutnud valida. Nii et kõik pardid jäid sel korral söömata.

Kommentaare ei ole: