Täna üritas ema meie korteris valitsevale igisegadusele läheneda mänguliselt. Ta hõikas jeledal jäälel: "Pille, kas sa Tuhka-Triinut tahad mängida?" Ahvatlev pakkumine iseenesest. Tuhka-Triinu mängimine tähendab loomulikult seda, et minul on lahke luba koristada ja küürida ja eraldada terad sõkaldest ja istutada tuhat roosi. Aga ma nägin ta kavaluse läbi ja pakkusin, et võin mängida kurja võõrasõde. Mua-ha-haa!Aga peaaegu, et tuhat roosi (loe mingit muud lille) istutasin ma täna vanaema aeda küll. Kaevamise käigus leidsin mulla seest ühe iidse prossi. Vanaisa üritas väita, et see on pärit tsaariajast. Ja sellest mõttest ei viinud seda eemale isegi mitte prossi selgelt nõukogudeaegne disain (selline seenemikk oli seal peal) ega prossi taha trükitud hind 40 kopikat. Ta hoopis väitis, et tegu on väärismetallidest kunsttükiga... Lisaks õnnestus mul leida ka muinasaegseid kivikirveid ning odaotsi (mis need kivid ikka muud olla said) ning ilmselt esimeste muistsete maismaataimede juuri...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar