Mul on üks asi, millest ma olen tahtnud pikemat aega kirjutada. Iga päev mõtlen, et õhtul kodus kui lapsed magavad, siis kirjutan. Aga õhtul ei tule see enam meelde. Praegu ka ei tule. Ehk kunagi ikka meenub, siis kirjutan.
Täna ma rohkem ei kirjutagi. On täna juba niigi liialt palju ekraaniga tõtt vahitud ja klahvidel klõbiseda lastud. Töönädala lõpuks on õlad sellest ametnikuasendist juba nii haiged, et oioioi. Mõni vabatahtlik massöör ei tahaks neid pisut õrnalt mudida? Või niiväga õrnalt ei peagi.

Rosinad riiulil

Üks asi on küll lapsevanemaks olemisega seoses muutunud*. Mu teksad kuluvad teiste kohtade pealt. Ajaloos on vaid kord varem juhtunud seda, et mu teksad kuluvad esimese asjana katki just põlvede kohalt**. Aga nüüd juba mitmenda püksipaariga just nii juhtunud ongi. See on see laste järel põrandal roomamine.
Ehk siis mu viisakate teksade varud hakkavad otsa saama ja need mis veel pole põlvede kohalt katki või kohe kohe rebenemas. On mulle väikesed. Ütleks, et pesus kokku tõmmanud, aga mõndasid ma pole veel pesnudki. Ei tea kas lihtsalt riiulil seistes võivad ka riided kokku kuivada. Nagu rosinad noh.


* tegelikult on neid asju muidugi mustmiljon, alustades miljonitest ja miljonitest hingusele läinud närvirakkudest ja lõpetades sellega, et ma pole kunagi varem nii palju koristanud ja samas ikkagi nii segamini korteris elanud.

** Siis kui ma Šotimaal maasikaid korjasin ja päevade ja nädalate  kaupa mööda maasikapeenraid ringi roomasin. Mmm, maasikad :)

Bad hair day

Mõtlesin, et kirjutaks midagi, aga pole nagu midagi uut kirjutada.
Raban siin tööd teha ja ülejäänud ajast maadlen lastega või siis koristan nende järel.

Eile õhtul enne magamaminekut vaatasin peeglisse ja langesin koheselt raske dilemma kütke. Juuksed olid hirmus mustad. Mul oli valida, kas minna magama ära ja tulla täna tööle rasvapeaga (mis pole teab mis ilus vaatepilt) või pesta pea ära ja minna märja peaga magama ning tulla tööle uuendusliku padjasoenguga (mis ilmselt ka ei ole teab mis ilus vaatepilt). Kuna tulemus ei saanud kummalgi juhul just suurem asi olla, otsustasin pea pesemise kasuks. No lihtsalt et tuua ellu pisut põnevust. Seda kui koledad on rasvased juuksed ma suudan hästi ette kujutada. Aga märja peaga magama minemise tulemus on alati suureks üllatuseks. No et mispidi siis täna ka juuksed hoiavad.

Vot nii hoiavadki:

 

 

Laenuikkes

Käisime täna Mpsiga pangas. Polegi ammu pidanud niiii palju autogramme jagama. Peaaegu et kuulsuse tunne tuli peale. Pangast ära tulles ei teadnudki kas peaksin laulma "nüüd olen miljunäär ja söön end rasva ning valge kinda sisse pistan käe", või hoopis "Takuse särgiga ori, jooksis hädas mu randa..."

Veemängud

"Oo, näe, paldike sulistas!" hõikab Tõruke ja toob uhkelt veest nõretava vannipardi minu kätte.
"Oi kui tore," teatan ma ehk pisut liiga entusiastlikult. Samas hakkab väike kahtluseuss mu hinge närima. Part on märg, aga veesolinat ma kuulnud polnud. Igaks juhuks küsin täpsustuseks: "Kus pardike ujus?"
"Paldike sulistas potis!" teatab Tõruke uhkusest pakataval häälel.

(pildil olev part on illustreeriv ja pole meie potist pärit)

Järgmisel hommikul aga kuulsin ma küll kahtlast solistamist. Halba aimates läksin vaatama. Mõlemad minu võsukesed olid wc-poti kallal ametis. Tõruke solberdas wc-harjaga ja Täps askeldas wc-pumbaga (või siis kummimusiga nagu peenemates kodudes seda tarviliku instrumenti kutsutakse).

Veemängud on siinmail üldse populaarsed. Ma ei taha järgmist veearvet mitte nähagi.

Kas sellist kevadet me tahtsimegi?

Võeh milline koerailm.

Ilusat talve algust!

Täna algas kalendri järgi kevad. Umbes täpselt sel kellaajal said ilusad kevadised ilmad läbi ja taevast hakkas  alla sadama mingit valget jama, mis meenutas pigemini talve, mida sel aastal pole olnud. Äkki vahetasid talv ja kevad omavahel kohad ära?
Igasugused sademed on hetkel muidugi täiesti vastunäidustatud. Mps kutsus veidikeseks ajaks kodumaile lastud meremehe appi ja meie tulevasel kodukesel kisti katus maha. Ilma katuseta on majake ikka väga armetu (aga see-eest valgusküllane, mida katusega variandi puhul sugugi väita ei saa). Nagu oleks tulekahju läbi elanud. Ainult selle vahega, et isegi korstent pole enam püsti. See lammutati ka maha. See-eest saab uues lastetoas juba tantsu lüüa. Tõsi, sisenema peab akna kaudu, sest uksi pole. Lastele kindlasti meeldibki rohkem läbi akna käia. Kastist välja mõtlemine arhitektuursete lahenduste leiutamisel. Pealegi on uksed nii eilne päev.