Logistilised väljakutsed

Lubasin kirjutada meie pere logistikast. See on ju teadatuntud tõde, et mida rohkem lapsi, seda suuremad on logistilised väljakutsed - lasteaiad, koolid, huviringid ja sõbrad ning kõik see tuleb muu asjaajamise vahele ära mahutada. Lisaks veel maalelamise rõõmud ja beebi söögiajad.
Minu olukord pole kaugeltki kõige hullem. Jah, ma elan maal, mis tähendab seda, et ükskõik kuhu vaja minna, tuleb seda teha autoga. Õnneks mul on auto ja abikaasal on ka. Mis teeb meie olukorra küllaltki mugavaks. Ühe autoga saaks ilmselt kuidagi läbi häda ka hakkama. Kuigi see ilmselt muudaks mu suures osas sunnismaiseks. Aga üldse ilma autota...vat see oleks tõeline väljakutse.
Teiseks olen ma kodune, mis teeb logistika taas pisut lihtsamaks. Palju keerulisem oleks keset tööpäeva lapsi transportida. I klassi juntsudel lõppeb päev ju nii varakult ja üksi koju ka sellist veel ei jäta. (Kuigi Kevin filmis üksinda kodus on sama vana kui minu Tõruke. See pole küll lohutus. Eriti kui arvestada milliste toredate ideede peale ta seal tuli).
 Kolmandaks on kõik ringid kooli/lasteaia juures, mistõttu pole vahepeal vaja kedagi kuhugi viia.
Neljandaks on minu kolmas lapsuke alles imik ja ei liigu ilma minuta. Küll aga lisab turvahälli pidev tassimine paraja portsu lihaspinget. Lisaks tuleb arvestada söögi- ja magamisaegadega ning väikeste ootamatute üllatustega mähkmetes kõige kiirematel või  ebasobivamatel hetkedel.

Seega nagu polegi erilisi väljakutseid ja virisemiseks pole põhjust. Mis aga ei tähendaks, et oleks lihtne.
Meil on argipäeviti asjad korraldatud nii:
* hommikul viib Mps lapsed aeda/kooli. Mina aitan hommikuste protseduuridega niipalju kui Tirts laseb. Enamasti tahab ta aga samal ajal süüa. Täps on hommikuti eriti kuri ja no Tõruke on koguaeg tõrges.
*Lõunal tuubin Tirtsu silmini piima täis (et ta magaks), pakin autosse ning suundun laste kokkukogumismissioonile. Kui veab, siis Tirts magab kõik see aeg. Kui ei vea, siis... noh, siis ei vea. Eriti kõrvadel.
*Esmalt muidugi tuleb teha autode vahetus, sest turvatoolid on abikaasa autos ja autosid on lihtsam vahetada kui toole ümber tõsta.
*Seejärel sõltub kõik päevast. Heal päeval käin magava beebiga poes, seejärel toon Täpikese lasteaiast ja korjan Tõrukese kooli juurest peale. Halval päeval on vahepeal vaja kusagil aega surnuks lüüa ja lõpuks olen kolme jonniva lapsega poes. Ja mis oleks toredam kui see?

Need on tavapärased päevad. Aga alati saab igapäevarutiini vürtsitada väikeste vintidega. Nagu näiteks autoparandus, abikaasa komandeering (mis tõstab mu koheselt üksikema staatusesse), mõni kooliüritus või väljasõit lasteaiast. No et igav poleks.