Karu elab loomaaias, matsakas ja muidu maias

Aga kujutage ette, mina nägin eile karu. Päris elus karu! Ja mitte sugugi loomaaias vaid Saaremaal.
Sõitsin mina lastega Kuressaare poole, lõime laulu ja tundsime end muidu hästi. Järsku vaatan mina, et tee ääres seisab karu. Vaatan teda ja mõtlen, et mismõttes karu! Karu vaatas mind ja mõtles ilmselt, et mismõttes Maailmaparandaja. Esimese hooga sõitsin karust mööda, siis jäin seisma, et lastele ka ilmaimet näidata. Tõruke isegi nägi. Täps nagu ikka vaatas sootuks valele poole (hiljem ta muidugi väitis, et nägi ka. Kohe Muhus lasteaia juures, olla teine minema jooksnud. Teadagi). Karu vaatas veel ontlikult vasakule ja paremale ja veel kord vasakule ja siis kalpsas üle tee metsa oma karuasju ajama.
Ma olen igatahes siiani väga elevil. Saaremaa karust on nüüd pea aaasta aega räägitud, aga näinud on seda vähesed, ja siis ka on skeptikuid, kes väidavad, et tegu on metssea, kasuka või veisega. Mina  aga nägin mõmmikut päise päeva ajal paari meetri kauguselt ja no niipalju tunnen ma loomi ikka, et teda mitte kasukaga segamini ajada. Aga täiesti uskumatu tundus see ikka. Samahästi oleks võinud näha tee ääres  elevanti või ninasarvikut.

Kui suur on Eesti?

Tõrukese rühmas küsis üks poiss täna, et kui suur on Eesti mõõdulintides. Enne kui ma jõudsin mälu sügavustest Eesti pindala otsimagi hakata vastas ta ise - 50 tonni!  Mina omas rumaluses mõtlesin, muidugi, et noormehel pole mõõtühikud päris selged.  Aga tema järgmine täpsustus tõi koheselt selguse majja ja näitas, et mina ise polnud piisavalt tähelepanelikult küsimust kuulanud.  50 tonni mõõdulinte!

Lapsed on terased!