pajatusi pükstest

Mina olen loomult teksainimene. Aegajalt tuleb küll naiselikkuse hoog peale ja kannan ka seelikut, aga kõige mugavamalt tunnen end ikka teksadega. Kuna aga kõik teksad minu kapis olid kas ribadeks kulunud või lootusetult väikeseks jäänud (kasvav laps, mis teha), tuli suunduda poodi uute järele. Leidsingi lausa kaks paari teksasid, mis jalga läksid ja enamvähem viisakalt sobisid. Ainus kummaline asi oli, et mõlema püksipaariga käis kaasas ka püksirihm, mis aga sugugi mulle ümber ei ulatunud (tuletan meelde, et püksid läksid probleemideta jalga). 

Siinkohal tahaksin pöörduda kõikide teksastootjate poole (kes ilma igasuguse kahtluseta on ju minu blogi püsilugejad) - Palun suurematele numbritele lisada juurde ka rihm, mis vastaks pükste mõõdule (või siis üldse mitte rihma lisada). Sest no tõesti. Sellele, kellele see rihm oleks ümber ulatunud, oleks need püksid olnud lootusetult laiad (ja üldiselt ostetakse pükse ikka pükste, mitte rihma järgi), minusugusel, kellele need püksid justkui mõeldud olid, pole aga selle m- suuruses rihmaga midagi peale hakata. 

Siinkohal, kallid saledad blogilugejad. Keegi püksirihma tahab?

Aga ma ei saa mainimata jätta kui rahul ma endiselt oma teksapoega olen. Ma lähen sinna, ütlen, et palun endale teksapükse. Müüjaonu ei hakka küsima, et mis numbrit kannad (sest ma ei tea), vaid vaatab mind korraks hindava pilguga (tuleb ära kannatada) ja laob mulle õiges suuruses teksad sülle teatades: "Need peaks Teile imeliselt sobima". Ja sobivadki.

No tõesti!

Seik kohalikult laulupeolt:
Tarbatu tantsijad rebisid rahva hulgast valimatult (või hoolikalt valides) ohvreid ühistantsu. Ka Mps läks jalga keerutama. Meie Täpikesega hulkusime sel ajal ohutus kauguses. Mingi hetk aga nägime siiski ka Mpsi tantsimas. Täpikese reaktsioon oli hindamatu:

"Issi tantsib! KES TA SINNA LASI?!?!"

Soovitan odavat tööjõudu

Täna hommikul ringutades tundsin mingit imelikku valu kätes... Hetkeks tekkis kahtlus, et issias, aga siis meenus kruus... mägede kaupa kruusa... ja labidas.

Jah, kuigi laupäev möödus lebotades, siis pühapäev oli puhas füüsiline töö. 6 kanti kruusa oli vaja aknast tuppa loopida ja laiali kühveldada. Olime selleks puhuks tellinud endale pealinnast toorest lihasjõudu appi. J. oli väga tänuväärne lihttööline. Tegi tööd nurisemata, leppis vähesega ja oli nõus Tuha-Juhaniga aset jagama. Jussikesele meeldis ta ka. Või siis maitses. Ise ta aga ei virisenud sugugi minu poolt valmistatud hõrgutiste üle, mis eranditult ebaõnnestusid.

Kuigi J. oli tugev ja osav, siis pisut kruusa jäi siiski veel sisse loopimata. Seega kui keegi tunneb, et muskel tahab kasvatamist, siis olete lahkesti oodatud. Ja kui kruus saab otsa, siis on võimalik liiva loopida. Ja kui liiv saab otsa, siis on pakkuda betoonitegu. Ja kui see ka otsa saab, siis noh, mõne kraavikaevamise leiame Teile ikka. Nii et kallid sõbrad, tuttavad ja võhivõõrad - olete lahkesti oodatud meile ehitama. Palka me ei maksa ja süüa ka eriti ei anna, aga muidu on ju überhea pakkumine!

Kassiteraapia

Peale seda kui lapsed olid mu närvid nii krussi ajanud, et ei saanudki enam aru, kus lõppesid närvid ja kus algasid juuksed, otsustasin katsetada rahunemiseks koduloomateraapiat. Kuna mrin nüüd nunnu nurrumootor kodus, siis ootused olid suured. Saingi teraapia. Nõelravi sessiooni täpsemalt...