esmaspäev, august 17, 2015

kohvikusse ja loomaaeda

Tegime Tõrukesega kiirvisiidi päälinna. Pidime startima pühapäeva päeval, aga juba varahommikul istus Tõruke auto kõrval ja nõudis, et tema peab Ionase peale saama ja kohe. Häda pärast oli ta nõus autos niikaua ootama kuni emme valmis saab. Kuna ma ei tahtnud tal siiski kolme tundi autos oodata lasta, startisimegi tunnike varem kui meie võõrustajad. Seega saime pealinna kaubanduses veidi aega surnuks lüüa. Aja sisustamise võttis noorperemees enda õlule Tõruke nõudis endale väikest käru ja kadus sellega siis tuule kiirusel riiulite taha ja haihtus. Mina otsisin teda mööda poodi taga nagu segane. Lõpuks kostus teisest poe otsast haledat nuttu ja tõrukese häält: "Emme, kus sa oled?!?" Loomulikult oli ta endale suutnud juba haletsevatest tädikestest kaaskonna moodustada, kes said siis rongaemale halvustavaid pilke saata.

Kui aga jutt juba ronkadeni jõudis, siis pole sealt kaugel ka teised sulelised ja karvased. Neid aga on teadupärast kõige rohkem loomaaias. Sinna me oma suuna võtsimegi. Ma polnud seal varem Tõrukesega käinud ja tegemist oli uudse kogemusega.
Esimese asjana rentisime kärukese. See oli asendamatu. Pisikesed jalad ei jaksaks iial seda maad ära vantsida. Isegi mina sain oma sammud täis nagu naksti. Tõsi, mina tundsin end küll üsna hobuse moodi. Prževalski hobuse moodi kui täpne olla. Või siis ei, ikka puhast Eesti maatõugu mära. Vedasin oma vankrit järel ja täitsin Tõrukese käsklusi. Meie retk nägi välja nii. Sõitsime puuri juurde. Mina: "Näe Tõruke, vaata, jääkaru." Tõruke viskas jääkarule kergelt huvitatud pilgu, teatas: "Aaa, lähme edasi!" Ja nii iga puuri juures. Hea veel, et tal piitsa polnud, nii oleks võib-olla veelgi kärmema tempo saanud.

Elevandi puuri juures näitas Tõruke siiski üles suuremat vaimustust: "Oo, emme vaata, nii suur....lennuk!" Eks neid lennukeid lendas sealt ikka päris mitu üle ja Tõruke vaatas iga kord vaimustusega. Järgmisel korral ei lähe me mitte loomaaeda ega mänguväljakule, vaid hoopis lennuväljale.
Paar looma pakkus Tõrukesele siiski pisut rohkem huvi. Üks tuttkõrvadega kaslane näiteks ja haigutav jõehobu. Kodused pardid ja luiged muidugi ka. Minule isiklikult sümpatiseerisid sel korral igatsugu sead. Jõesead olid nunnud ja tüügassead olid muhedad.

 
Igatahes kurnas see loomade vaatamine Tõrukese päris ära. Hea ikka, et neil need kärud seal on. Pärast tegime veel kiired jäätised ja nii sai ka kohvikus käimise ette linnukese teha. Musta toonekure näiteks.


Kommentaare ei ole: