neljapäev, jaanuar 17, 2013

Me kelgule, me kelgule...

Täna oli niiiiii ilus päikeseline tuuletu ilm, et kohe patt oleks olnud seda kasutamata jätta. Nii juhtuski, et kui Tõruke oma lõunaunest ärkas, siis pakkisin ta sisse, torkasin kelku ja viisin sõitma. Esialgu oli poiss pisut kahtleva näoga. Justkui mõeldes, et no, et ma võin ju siin kelgul istuda, kui see sulle lõbu pakub, aga ma ei kavatse grammigi nautida seda protsessi. Siis aga kui ma talle pisut kiiremat sõitu tegin, siis naeris ja kilkas nii, et alev kajas. No kas pole ta mul mitte nunnu :P Ja kelk on ka priima! Ainult, miks noormees enamuse ajast keelt suust väljas hoidis, seda ma ei mõista.. Näitas suunda võibolla.
Seejärel saatsin aga mehed kodunt jalust ära ja hakkasin koristama. No ikka korralikult. Ega siis kui mehed kodus on ei saa koristada. Isegi kui nad istuks vaikselt teises toas, siis ikka ei tule seda õiget koristamise tuju... Igatahes on praeguseks kolmandik korterist korras. Homme kavatsen teise kolmandiku ka teha. Aga kolmas? No üle ei maksa ka pingutada.

Aga varsti võiks peaaegu juba külalisi kutsuda... Aga arvestades, et väike kaosmeister tuleb pühapäeval koju, siis esmaspäevaks on ilmselt jälle kõik endine...

1 kommentaar:

Unistaja ütles ...

On küll nunnu ja järjest nunnumaks läheb minu meelest.

Kusjuures mina koristan ka siis, kui meest majas ei ole. Vahel juhtub, et ta pärast isegi märkab ja kiidab (muidugi olen ma eelnevalt talle rääkinud, et ma nüüd hakkan koristama).