Nii külm, nii külm...

Mul said sipelgad joonistatud ja nii tore oleks nüüd lugeda raamatut, mille ma endale sünnipäevaks kinkisin, aga no ei saa. Külm on. Ainus soe koht on vannitoas, kus on põrandaküte. Kas ma tõesti pean vannitoa põrandal raaamatut lugema?
Kütmisperioodi alguseni on jäänud 3 päeva...

Vanadus rõhub täna kohe eriti rängalt

Üks. Kaks. Kolm. Ja kolmkümmend täis!
Et kuidas siis tunne on? Raske. Rõhub teine. Ja Tõruke aitab sellele igati kaasa. Ei teagi mis mure tal täna öösel oli, et ta magamise asemel viriseda tahtis. Ehk tundis mulle kaasa kõrgesse vanusesse jõudmise puhul? Ja ma võin kihla vedada, et puhtast kaastundest minu vastu on meie muidu eeskujuliku potilkäija täna kaks korda end totaalselt täis lasknud. Nüüd mängib mulle sünnipäeva puhul pillilugu. Kõrvad lausa puhkavad. Laske teiegi oma kõrvadel puhata. Siia juurde võite soovikorral muidugi laulda tuntud sünnipäevalaulu. Viis on ju äratuntav.

No on andekas. Varsti liitub Põhja-Korea mudilasansambliga.

Täiskuu saabumas?

Viimasel ajal on aktiveerunud mingi veidrate unenägude hooaeg.
Ükshommik nägin unes, et ajasin Selluga juttu ja ta tundus peaaegu et normaalne ja sõbralik... Kiitis teine, et minu dieediprogramm on nähtavalt vilja kandnud (tegelikult ei ole).
Järgmisel öösel nägin, et vend tahtis minna balletti õppima. No ma läksin kaasa ja kuna neil oli vähe õpilasi (vend oli ainus oma vanuserühmas, kes tahtis osaleda), siis üritasid nad mind ka ära rääkida. Ma oleks äärepealt isegi õnge läinud, aga ma ei saanud kasukat ära võtta, sest olin unustanud kleidi selga panna ja kasuka all oli ainult kombinee. Nii et sinna minu baleriinikarjäär läkski. Ma ju loomult nii graatsiline ja baleriinilik. Vend on muidugi ka sündinud baleriin. Ja kombineed pole mul mingi 25 aastat olnud... Kas tänapäeval üldse kasutataksegi selliseid asju?
Täna öösel nägin ka midagi põnevat. Aga mida täpselt, ei mäleta...

Üks kaks kolm ja ükstteist täis!

Täna on siis Tõrukese viimane minisünnipäev. Küll see aeg ikka lendab.
Alles see oli kui ta meie perekonnaga liitus ja päevad läbi magada nohistas. Isegi söömise ajal. Nüüd pole tal ammu enam magamiseks aega, sest ta peab ju kõiges osaline olema. Näiteks täna kui ma mahlapressile uusi riideid palistasin, tahtis ta hirmsasti aidata. Küll keeras masinal sikksakki peale või siis vajutas tagurpidikäigu nuppu või üritas lihtsalt minu kätt läbi närida. Õmble siis nii. Ja joonistamisel on ta alati abiks. Võtab mul karbist ükshaaval kõik pliiatsid välja ja kannab need mööda korterit laiali. Kustutuskummi närib ka. Koristamisel ta ei aita. Aga see-eest segadusetekitamises on ta üles näidanud erakordset andekust.
Pikkust on 76 cm, kaalu 9,9 kilo ja hambaid 3.

Kikerikiiiiii

Laps istub põrandal ja kireb täiest kõrist. Ilmselt katsetab oma hääle võimsust. Lihtsalt lõbu pärast. Vahepeal teeb mämm-mämm ja põrrrrr, seejärel jälle kireb. Poisil on võimas hääl, aga kui see nii jätkub, siis astun ma varsti küll vaegkuuljate rivvi.

koolilaps

Tõruke käis täna esimest korda koolis - beebikoolis. Tundub, et meeldis, igatahes tunni lõpuks roomles juba mööda saali ringi ja üritas suuremaid nahka pista. Sellegipoolest on plaan juba järgmisest tunnist poppi teha. Tervislikel põhjustel.
Seoses koolilapsestaatusega on taas jõutud järeldusele, et uni on  tittedele. Mina ei tea, ma olen vist täitsa titt alles, aga selline uni on kallal, et poeks küll põhku.

Sipelgad ja pirnid

Nädalavahetus möödus pirnide tähe all. Kõigepealt korjasime ohjeldamatult pirne (kuigi pärast korjamist avanenud pilt ei erinenud oluliselt enne korjamist olnud olukorrast - ikka oli puu tihedalt pirne täis), seejärel kompotitasime neid nõrkemiseni  (me võibolla oleks kauemgi vastu pidanud, aga kaanetaja nõrkes) ja pressisime liitrite kaupa mahla (mmm, pirnimahla).
Muidu oli ju päris hea, aga pirnipuu all oli  mustmiljon sipelgat. Mis iseenesest on imeline - mul oligi modelle vaja. Samas ei oodanud ma neilt sellist familiaarsust ja eeldasin, et nad hoiavad pisut enam distantsi. Trügisid häbematud minu isiklikku ruumi. Mind sugugi ei üllataks kui nädala pärast veel mõnu sipelgas kusagilt riiete vahelt välja roniks.

Lai ja lame maailm mu ees

Laian mõned päevad linnas. Linn ongi viimasel ajal kuidagi ümaraks muutunud. Tuleb selline isetegevus lõpetada ja seni laiata kuni linn on jälle korralikult lai ja lapik. Õnneks on mul venna näol abiväge. Tõrukesest rääkimata. Ja Mps saab ka pisut mutsakatest ja matsakatest puhata...

Vaatan, et pole jälle miljon-triljon aastat kirjutanud. Nojah. Aeg lendab linnutiivul, aga minu sõrmed pole sugugni nii vilkad kõike jäädvustama. Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, saabus meie ujumaskäigujärgselt sügis. Nibin-nabin jõudsime veest välja. Külmaks läks ja puha. Tuleb jälle talvine soe tekk välja otsida. Villastest sokkidest rääkimata. Eriti kui on plaan soojendavat pekki vähendada. Igatsugu saunaõhtud ei mõju pekivähendamise plaanidele teab kui hästi, eriti kui tuleb tahtmine peoõhtuks kringlit küpsetada ning seejärel enamuse sellest ise pintslisse pista.
Mämm-mämm, nagu Tõruke selle peale ütleks.

hülgerahvas

Täna oli nii ilus ja soe ilm, et jäi selline petlik mulje nagu olekski tõesti suvi veel. Lasime end sellest eksiarvamusest ära petta ning läksime ujuma. Vesi oli... ütleme nii, et karastav. Pärast seda läks muidugi ilm hukka ka ja saabus sügis. Ilmselt oli selle aasta viimane ujumine meres.
Aga ei mäletagi enam, millal viimati septembris meres sai käidud. Mälu on viletsaks jäänud ilmselt.

Nii tänasest algas jälle range dieet! Mõned head kilod oleks vaja maha võtta - muidu panevad veel maksu alla.

Vigurmõistatus edasijõudnud beebidele

Teate ju küll neid vigurmõistatusi, mis koosnevad kuulikesest kahest rõngast jupist nöörist ja mingist veidrast junnist ning mille eesmärk on saada kuulike läbi rõngast, millest ta läbi ei mahu. Või mõni muu säärane näiliselt võimatu ülesanne.
No meie überandekas lapsuke meisterdas oma laulvast mänguasjast (no see mis nöörist tõmmares pinisema kukub) eriti keerulise mõistatuse. Keerluline oli see seetõttu, et mida kauem sa lahenduse üle mõtlesid, seda lühemaks jäi nöör, mida pusida ning lisaks oli veel närve sööv muusika ka taustaks. Terve linna sõidu tee üritasin seda sõlme lahti saada ja ainus võimalus näis olevat jõehobu läbi tema jaoks ilmselgelt liiga väikese rõnga ajada. Lõpuks sain sellega hakkama. Aga enne ajasin asja ikka täiesti umbsõlme.