Eile koristasin kõik toad (va Mpsi urgas, mida ma targu ei puutu) ära. Mul on korisatamiseks oma nipp. Nimelt on alati äärmiselt keeruline selle koristamisega pihta hakata. Kuna kõik on segamini, siis ei teagi kohe kust peale hakata. No ma olen selle enda jaoks lahendanud nii, et kirjutan paberilipikutele üles kõik koristamist vajavad kohad ja siis tõmban loosi. Ja siis vastavalt loosi tulemustele käitungi. Ja nii sai eile kõik läikima löödud.
Aga teate mis tänaseks juhtunud on? Mingi pisimutukate läbu vist. Pooled toad on jälle lootusetult sassis. Ja seda poole päevaga! Ootame veel pool päeva ja siis ilmselt on eilne koristuseelne olukord taastatud. Igastahes ei näe ma küll seda hirmu, et kui mul koristatud saab, siis võiks igav hakata või midagi...
Ja nüüd mõtlen hirmuga, et mis juhtub siis kui väike kõhuelanik saab nii suureks mittekõhuelanikuks, et suudab segaduse tekitamisse oma panuse anda...
Ma olen avastanud, et kõige kauem püsib oodatud tulemus kui töötada reedel kodukontoris koristamise tähe all ja siis veeta nv kusagil mujal. Sirgelt kolm päeva püsib korras ;)
VastaKustutaAga kuidas ilma soolata hakkama saab?
VastaKustutaNendest pisikestest "mittekõhuelanikest" ei tasu mitte rääkidagi. Meie maja koristamisega on enamasti nii, et alustades poiste toast, siis otsaga kööki jõudes on poiste tuba juba segamini. Koristada oleks jah siis mõtet, kui neid kodus poleks:)
VastaKustutaKätlin
Ilma soolata saab lihtsalt hakkama tuleb panna nii palju pipart, et suu õhkab - proovigu keegi öelda siis, et toit on mage :P
VastaKustutaKoristamine on aga täiesti mõttetu tegevus. Või tuleks hoopis nii kaua oodata, et tekiks isepuhastumisefekt...