kaeraküpsisetaolised asjad

Tegin just pannitäie imetabaseid kaerahelbeküpsiseid. Küpsised tulid imelised ainult kahjuks mitte sellised nagu plaanitud. Põhjus lihtne - nagu juba tavaks on saanud, ei suutnud retsepti piisava põhjalikkusega lugeda. Seekord  unustasin osa koostisaineid lisada. Tavaliselt panen kogustega täiesti puusse. Ilmselt peangi jääma lisa_200_ml_vett_retseptide juurde...

Kihnuskäik

Eile AK-d vaatasite? Seal rääkis sellest kuidas Kihnus oli ilgelt palju külastajaid ja näitas pildikesi saarelt. No täpselt nagu meie autost oleks filmitud. Käisime meiegi eile ilusa ilma puhul Kihnus. Kõigepealt sõitsime mööda jääteed mandrile, siis jällegi mööda jääteed pisut väiksemale saarele. Käisime majaka juures ja ronisime jäämägedel, tutvusime kohaliku kultuurilooga muuseumis ning ekslesime mööda saart ringi. Vinge. Hiiglaslikku rändrahnud me seekord lume alt otsima ei läinud. Maa alust kalmistut ka mitte. Olles saarele mitu tiiru peale teinud ja lõpuks ka õige koha leidnud, kust saarelt uuesti minema sai, kihutasime üle jää tagasi, korraks hopsti pärnust läbi ja siis veel kord üle jää koju tagasi. Meil läks hästi, pääsesime igasugustest jääteejärjekordadest. Muhu poolele oli see õhtul nii pikk, et meenutas tavapärast praamijärjekorda... Aga mõnus väike reis oli. Järgmisel nädalavahetusel peaks siis hiiumaale või vormsile minema - no seniks kuniks jää kannab.
Laupäeval käisime aga Laisiku juures saunas soojas. Tore oli. Ainult lumi ei tahtnud kuidagi ära sulada...

Mingised tobedad rasvanäpp-mutukad on jälle mu prille käperdamas käinud. Tüütu.

Mina olengi uus Elvis

Kui me viimati Tartus käisime, siis kolisime viiendalt korruselt ühe klaveri ära. Klavereid omavad inimesed ei ela iialgi madalamal kui viiendal korrusel. Meie tassisime klaveri alla, lükkasime selle oma autosse ja tõime koju. Nüüd on meil siin ilgelt musikaalne õhkkond. Kohe tekkis mõte, et peaks bändi tegema (see, et ma isegi koerapolkat mängida ei oska, ei puutu asjasse) ja loomulikult ka plaadi välja andma. Bändi nimi oleks NEP ja Minu esimene hittalbum pealkirjaga "Eating gifted children" näeks välja selline:

Kaanekujundusel kasutasin lihtsat juhendit:

1 - Go to wikipedia and hit random. The first random wikipedia article you get is the name of your band.
2 - Go to quotationspage.com and hit random. The last four or... five words of the very last quote of the page is the title of your first album.
3 - Go to flickr and click on “explore the last seven days”. Third picture no matter what it is, will be your album cover.
4 - Use photoshop or similar (picnik.com is a free online photo editor) to put it all together.

iisi-briisi

Tänan küsimast. Täna suudan end juba kuuldavaks teha. Hääl on küll mõnusalt kare ja karune, aga enam ei kõla ma kahiseva teekannu moodi. Pigem kriuksuva ukse moodi.

Silent mode

Nädalavahetuseks lubas miljon kraadi külma. Meie väike kambake mõtles, et see on parim aeg kõik selle aasta esimese poole tähtpäevad kokku võtta ja nende auks väike matkake maha pidada. Kogunesime Lõuna-Eestis, panime räätsad alla ja hulkusime paar tundi soodes ja rabades. Ilm oli küll üle keskmise külm, kuid päike paistis ja linnud oleks laulnud kui neil poleks hääl ära olnud. Matk rabas oli ilus ja hariv. Saime teada palju harivat erinevate sugupoolte käitumisest selles kirjus loomariigis. Endiselt eelistan mina lehtlalinnu tüüpi mehi paabulinnutüüpi meestele.
Peale mitut tundi lumehangedel müttamist läksime peopaika suppi sööma ja saunatama. Mina leidsin, et lava peal istumine on mömmidele ja istusin ilusasti lava ette põrandale. See võis ju välja näha justkui libastumine, aga tegelikult oli kõik nii kavandatud. All pole nii kuum. Aga tegelikult olen vahel päris rõõmus, et mul tagumiku peal sisseehitatud polsterdus on.
Õhtu edasi arenedes esitas meie naisansambel "Hõbekõrid" meeste moosimiseks lauluetenduse nimega: "Ma kaeban meeste peale nüüd." Esmaettekandmisele tulid sellised šedöövrid nagu Mps alati on tubli mees, Rommi-Jaan, Vinge Priit jne. Ohtrate proovide tulemusena oli meie etteaste briljantne. Varsti anname kauamängiva välja.
Õhtu edenedes lauldi veel palju. Kui öö läbi valjusti ja kogu hingest laulda, siis vahetevahel saabub hommikul selline hetk kus oled hääle ära laulnud ja kõrgematest nootidest ja kaunist kõlast võib vaid unistada. No sel korral ma alustasin laulmist sellest staadiumist. Käristasin bassi laulda. Aegajalt oli sellegi tarbeks vaja kurku murakaleotisega õlitada. Hommikul kui ma üles ärkasin ei suutnud ma igastahes ühtegi piiksu ka teha. Ainult kähisesin teiste peale. Nii hullusti pole mul iial hääl ära olnud. Maratonööridele polnud mõtet raja äärde kaasa elama minna.
Mõtlen hirmuga oma homsele päevale, kuidas ma tööl hakkama saan. Lisaks vastuvõtu päevale on mul üks koosolek vaja läbi viia ja maamaksu asjus helistajaid on endiselt hulgi. Kujutan ette mõnda selleteemalist telefonikõnet:
telefon heliseb ja mina kähisen tervituse telefoni

helistaja: Halloo. Halloo? HALLOO!! On seal keegi! Halloo!! Telefon on vist katki, ma kuulen ainult mingit kahinat...
Kõne katkeb. Ja nii korduvalt.
Nii et kui te soovite minuga homme rääkida, siis palun, ärge helistage mulle. Kirjutage!

(nagu te aru saate, siis tänane  haruldaselt pikk postitus on tingitud justnimelt sellest, et olen suurema osa päevast vait olnud ja mul on tänane sõnade norm täiesti kasutamata. Ja kuna olen vokaalselt pärsitud, siis peangi end ellu viima kirjalikus vormis)

Aga ilus oli ikka.

Muide, ma nägin tän öösel virmalisi!
Unes.

Eile oli siis kuu kolmas kolmapäev. See on see päev, mida Mps kardab, sest lasanjeoht kõrgub pea kohal. Halastasin talle sellel korral ja nõustusin lasanje asemel täidetud šampinjonidega peekonikasukas. Täitsa head tulid. Mps ise muidugi keeldus neid söömast.
Nüüd aga tuleb loota, et üks kolmest kangest naisest* (Külma Laine nimelt) veidike hoogu maha võtab ja nädalavahetuseks pehmemat palet  näitab. No kui ei aita, siis jääb ainult Sauna Leili lahkele sõnale lootma jääda. Leili ja Laine on põlised vihavaenlased muide. 
Ei, seda hirmu pole, et ma suusamaratonile kipuks. Alles eelmisel aastal sai suusatatud, üle ka ei tasu pingutada. Aga väike matk karges põhjamaa talves on küll kavas...



* Naabri Valve, Külma Laine ja Manala Teele olla kohaliku folkloori kohaselt ühed vinged vanamutid, kelle vastu miskit ei aita.

Sõbralikud pannkoogid

Eilse sõbrapäeva puhul küpsetasin Mpsile pannkooke murakamoosiga. Ilgelt head tulid minu arvates. Kuigi ikka veel mitte nii kohevad nagu peaksid olema. Mps on suur murakamoosi fänn.
Nädalavahetusel sai aga palju sõbralikum päev veedetud - sõprade seltsis. Vahetasime aastat, sõime imetabaseid hiina roogasid, krõbistasime õnneküpsiseid ja ei rääkinud tööst. Üldse kohe ei rääkinud. Ja kui teemad kasvõi kaudselt puudutasid tööd, siis kassid rõõmustasid.
Järgmisel päeval tegin muidugi kõik tasa ja rääkisin J-ga nõrkemiseni tööst.
Aga mõnus oli spru üle pika aja näha. Järgmisel nädalavahetusel jälle, aga mis siis. Mul head sõbrad, neid võiks tihedaminigi näha!

Seni aga tegelen telefonikõnedele vastamisega. Minu arust on seis praegu päris hea. Ainult kaks kurja kõnet ongi siiamaani maamaksuga seoses tulnud ja ühega neist saime asjad korda. Ehk saab teisega ka. Mittekurjasid kõnesid on see-eest nõrkemiseni. Neile võin ma vastata küll ja seletada kust üks või teine number on tulnud, aga kõrv ainult hakkas valutama. Ja seda hirmsat telefonihelinat kuulen ma ilmselt veel pensionieaski õudusunenägudes...

kuulutuste rubriik

Tööl vanade kaartide arhiivi korrastades leidsid kaustade vahelt 1992.a. ajalehe. Viskasin siis pilgu peale. Eriti meeldis mulle kuulutuste rubriik
"Pool maja Tartus üürile anda sellele, kes organiseerib töö kapitalistlikus riigis"
"Müüa odavalt VAZ2105 (1981, kerge avarii) ja elavhõbedat"
"Odavalt müüa välismaised pruugitud külmkapid või vahetada heade okaspuupalkide vastu"

Oi kui selgelt on näha, et ajad on muutunud. Kas nüüd on võimalik ajalehe kuulutuse alusel elavhõbedat osta? Või vahetada pruugitud kodumasinaid metsamaterjali vastu.

Väike kuulutus ka minu poolt: "Vahetada töökorras mikrokalkulaator tuusiku vastu mõda kapitalistlikku riiki. Ei pea isegi kapitalistlik olema. Peaasi, et soe ja ilus"

Hakkan terveks saama

Juba nädal aega pole kirjutanud. Täitsa uskumatu. Mis minuga on juhtunud? Ma arvasin, et grafomaania on ravimatu haigus, aga tundub, et siiski leidub sellele ravi. Töö. Tööl on kiire ja blogimine ei tule kõne allagi ja kodus olen ma tööst nii väsinud, et ei jaksa kirjutamisele mõeldagi. Mitte millelegi ei jaksa mõelda. Saaks ainult voodisse ja magama.  Täna hambaarsti juures oleks ka äärepealt magama jäänud. Seal toolis hea pikutada.

Päikesejänku aasta

Kuldset jänest nägite? Olla täna teine tulnud.
Mina ei näinud.

Maitseasi

Kas mu maitsemeeled said eilses seebiküpsetus õppetunnis rängalt kahjustada või sellel hõõgveinil ongi seebimaitse?

ühekülgse tukaga hunt kriimsilm

Eile avastasin, et keegi on mulle uue tuka lõiganud. Aga väga ühekülgse. Ma arvan, et Mps elab öösiti minu peal välja oma salasoovi juuksuriks saada. Või käisid ufud mulle universiumi viimast tippfrisüüri tekitamas. Igastahes kusagilt ma sellise ühekülgse tuka olen saanud.

Käisin täna seebitegemise õpitoas. Nüüd lõhnan ülepeakaela sidrunheina järale ja pesen käsi ainult peeneima omatehtud seebiga. Mitte, et ma hakkaks nüüd kodus seebivabrikut pidama. Kaugel sellest, aga huvitav oli sellegi poolest. Ja peab ju ennast harimas. Eelmisel nädalal näiteks käisime Mpsiga uurimas mida teha siis kui juhuslikult peaks mõne luu murdma või mõnel muul moel end vigastama (ehk esmaabi). Järgmisena teen kiired keevitajakursused ja seejärel... mine sa tea, mis järgmisena ette võtan