Hõrk üllatus

Tulen mina täna koju ja tunnen trepikojas hõrku toidulõhna. Mõtlen, et oi kui hea oleks kui see tuleks minu korterist. Ja kujutage ette - tuligi!

Head rahvusvahelist telkijate päeva!!!

Täna hommikul vaatasin ma (nagu ikka) hommikusöögi kõrvale televiisorist homikutelevisiooni. Sealt torkas kõrva teave, et täna on rahvusvaheline telkijate päev. Ma mõtlesin, et nad on ikka peast täitsa segi läinud, teevad keset talve telkijate päeva. Üritasin Mpsile ona nõrdimust selgitada, tema aga vaidles vastu, et jumalast loogiline, et selline päev sügisel on. Suvel pole ju aega, vaja suvilas käia jne, aga sügisel talvel ja kevadel selline tegevus aktiveerubki. Mõtlesin, et Mps on ka peast segi läinud. Kes see ikka talvel niiväga telkida tahab... Alles tükk aega hiljem, kui minu aju ka pisut üles ärkas, sain aru, et tegemist on tõlkijate, mitte telkijate päevaga...
Aga ma ikkagi arvan,et võiks üleilmse telkijate päeva ka teha...

Mõeldes tulevikule

Täna käisime kohalikule sotsiaalkeskusele nurgakivi panemas. Viimasel ajal toimunud sündmused on tõsiselt pannud tuleviku peale mõtlema. Igastahes broneerisin sotskekuses endale toa ära. kaugel see aeg ongi kui tuleb juba sisse kolida. Aeg lendavat linnutiivul, aga mulle näib, et see linnuke on omale reaktiivmootori külge installeerinud.

Vana ja väsinud

Ärkasin mina laupäeva hommikul üles ja tundsin, et olen kuidagi vanaks jäänud. Kuna aga üle pika aja ei pidanud ma kusagile tormama, siis vedelesin voodis veel kaua, kuni selgus, et tegelt on päris mõnus vana olla. Mingi hetk tuli end siiski üles ajada, no et õhtusteks pidustusteks ikka kõik korralikult valmis saaks. Küpsetasin ja vaaritasin nagu päris perenaine kohe. Kõik toidud tegin küüslauguga. Vanarahvas teab ju rääkida, et kes sünnipäeval küüslauku sööb, see ei saa mitte aasta vanemaks vaid jääb aasta nooremaks. Ainult tort ja vahvlid olid ilma küüslauguta, nii et natuke ma vist ikka vanust juurde sain....
Aga see pole veel kõik - järgmisel nädalavahetusel pidu jätkub.

Ahjaa, tänan kõiki nende armsate sõnumite, tervituste ja õnnesoovide eest. Kui need kõik kokkku liita, siis peaks mul uuel eluaastal seda õnne, tervist ja armastust olema küll kohutavates kogustes. Ärge nüüd arvake, et ma kaeban, kaugel sellest. Olen hoopis väga õnnelik (ja terve ja armas).

Tere sügis

Hommikul autoga tööle sõites ei lülitanud ma mitte konditsioneeri sisse vaid hoopis kütteseadme. Sügis on kohale jõudnud.

Pulmad!

Jaa, nähdalavahetusel olid pulmad. Oi ma armastan pulmi! Need on läbinisti positiivsed üritused minu arust. No mis saaks olla ilusam kui kaks inimeset otsustavad üksteist elu lõpuni armastada ja selle tähistamiseks peo teevad!
Tean-tean. Olen paadunud romantik ja pulmade pooldaja. (Pildil võib näha mind pulmas tantsu vihtumas)
Ja pidu oli minu meelest väga tore. Pruut nägi imekaunis välja ja külalistel (vähemalt minul küll) igav polnud. Oli parajas kontsentratsioonis tobedaid pulmamänge (st ei mindud liiale, kuigi sohki tehti küll, me tegelikult võitsime) tantsupõrandal sai keerutatud kuni pea käis ringi (ja mõningastel varvastel sai kah tallutud - ma pole just osavaim kuldkabujalake) ja söögid olid väga maitsvad. Ainult viin oli kibe :P
Pidu kestis varajaste hommikutundideni ja napist unest hoolimata laulsime juba enne kukke ja koitu pruutpaari akna all tervitusoodi!Panen siia ka väikese udupildi kaardist, mis sai joonistatud. No et inimesed ikka teaks, millele nad oma nime alla panid ja perekond Brenneritele vihjeks kuidas kaarti kokku panna. Kui nad pole juhuslikult sellega siiani hakkama saanud.

Väike matemaatikaülesanne

Kui Pillel on kolm kleiti, millest mitte ükski talle selga ei lähe, siis millise kleidi paneb Pille pulma selga?

Viimaseid Päevi Vaba ja Vall

Laupäeva hommikul enne kukke ja koitu lükkasime autole hääled sisse ja kihutasime Tartusse.
Oi milline nostalgia! Mulle meeldib Tartu kohutavalt. Eriti kui samal ajal ei pea muretsema üliõpilaslikel teemadel nagu eksamid, kiirkeedunuudlid ja väike must auk, mis on end rahakoti põhja smugeldanud ja neelab iga sendi, mis sa sinna paotad (ja sellest hoolimata, et sul söögi jaoks raha pole, siis väikese veini jaoks leiab ikka, veel üks müsteeriline finantsime). Tagantjärele on muidugi ääretult mõnus neid aegu meenutada. Mõtlesime end isegi mõnda Vanemuise loengusse smugeldada, nostalgia mõttes. Aga laupäev oli.
Selle asemel hakkasime aga mitteüliõpilaslikult poodlema (üliõpilaslikult ei saanud, sest üliõpilasena polnud mul seda vähest rahagi, mis nüüd). Sel ajal kui Mps kitarrikeeli ja medikaid ja klambreid ja Tallina kilupäeva pühak teab mida veel kõike kokku krabas, valisin mina ka endale muusikariista välja. Pikalt kaalusin kitarri (nüüd saaks ma endale seda odavamat versiooni peaaaegu et lubada) ja trummikomplekti vahel, aga lõpuks otsustasin ikkagi kammipilli kasuks. No et kui ma juhuslikult ei ärkagi ühel hommikul ootamatult musikaalsena üles, siis vähemalt pea saab kammitud. Praktilised kaalutlused ikkagi.
Seejärel hakkasime mulle valget T-särki otsima. Kujutate ette, terve Tartu peal pole valget T-särki, mis ei paistaks läbi. No kuhu see kõlbab? Lõpuks keerukate disainikombinatsioonide tulemusel õnnestus mul siiski mingi valge ürp leida. Selle ajaga oli poodidest niivõrd kõrini, et esialgu plaanitud pulmakleidi* ostmine võeti nimekirjast maha. Selle asemel saatsin Mpsi manitsustega "mitte väga palju pahandust teha" teele ja võtsin raamatu ning läksin Hurda parki lugema. Siis kui ma veel ametlikult ka tudeng olin, istusin ma seal tihti raamatuga. Oi nostalgiat.
Ainult tund aega istusingi ja vaatasin kuidas pruutpaarid tulevad ja lähevad ja fotosessioonitavad. Vaikselt hakkas aga kogunema ka teisi valgeteesärklasi. Ja kaua ei läinudki kui päevakangelane - Viimaseid Päevi Vaba ja Vall (edaspidi VPVV) - kohale jõudis.
Peale tervitussõnu pidi VPVV andma vande, et ta ikka nädala pärast ka kohal on ja et kohe kindlasti ei unusta ta abielu kohustuste kõrvalt ka meid - sõbrannasid.
Sellele järgnes fotosessioon klassikalistes pruutpaaride pildikohtades, millele järgnes fotosessiioon mitteklassikalises pruudikontseptsioonis.
..ja nüüd tee unistav nägu... Proovi sa teha unistavat nägu, kui 12 sõbrannat mitme pudeli šampusega kõrval kommenteerivad. Aga VPVV sai imetabaselt hakkama!
Ka järgnevate keeruliste ülesannetega tuli ta mängeldes toime. Esimene mees, keda ta kohtas oli lahkelt nõus nädala pärast peigmehe kohale asuma, kui viimane peaks mingil põhjusel alt ära hüppama. Esimene kellelt ta palus edaspdiste suurt kõhtu tekitavate õnnetuste vastast abivahendit, võtis taskust pakikese, nagu oleks seda oodanud. Šampuse pudel joodi kiiresti tühjaks ja endised kallimad vajusid kividena emajõe põhja.
Järgnes pidu ja pillerkaar eriti siniste ja kergelt rohekate jookidega, mida VPVV meile segas, ning ohtrate paljastustega isiklikust elust. VPVV jagas meile kui põlistele vanatüdrukutele (vaid üks kogu naistekarjast oli õnnelikku abielusadamasse jõudnud) õpetusi kuidas mehi võluda ja neid endaga abielluma panna nii et neil tekiks mulje nagu see oleks algusest peale olnud nende mõte. Meie omaltpoolt varustasime VPVV-d värtuslike kingitustega, mis tal abielunaisena aitavad elus läbi lüüa. Sest meie ju teame, mida abielunaised kõikse enam vajavad...
Igastahes oli äärmiselt tore õhtu. Ütleks, et teinekordki, aga parem ehk mitte...
Ja varsti saaab juba päris pittu!

* ärge saage valesti aru. Pulmakleit on kleit, mis pannakse pulma selga. See ei eelda, et mina pruut olen.

Reklaamipaus

Muide, Mps palub edasi öelda, et tema mõlemad blogid ilmuvad jälle.

Minu blogi täieneb ka varsti nädalavahetuse teemadel.

Praegu on aga kiirekiire.

Neetud töö.

Oeh.

ja üks mees seal lubas ehitada maja...

Koi. Raamatukoi.

Aga mina tegin end täna kohaliku raamatukogu lugejaks ja laenutasin kohe ka hulgaliselt raamatuid koju. Täitsa hea tunne on. Juba teen plaani koju minna ja diivanile end raamatuga kerra tõmmata. Mmmõnus

Vihmane ja poliitiline

Ma olen äärmiselt apoliitiline inimene, aga esimest korda elus jälgin valimisi teatava põnevusega. Mõjutab see ju otseselt minu tööd. Olles eile kandidaadid teada saanud panime omaltpoolt juba volikogu koosseisu kokku. Eks näis, kui täpne meie ennustus on.

Muide, oskab keegi seletada, miks õues sajab? Loodusseadusi pole vaja lahti seletada, neid mõistan ma hästi. Aga üldiselt. Miks sajab? Vihm ei mahu minu tänastesse plaanidesse...

Saartest ja Laidudest

Eile käisime väikesaarte ja laidude programmi raames Viirelaiul. Sel aastal olen käinud veel Kesselaiul (korduvalt), Suurlaiul ja Pihlalaiul. Saartest sai sel aastal vallutatud Vormsi.
Eestis on üle 1500 saare ja laiu. Minul on neist külastatud nüüdseks umbes 14 (Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Kihnu, Vormsi, Naissaar, Abruka, Vahase, Kõinastu, Kesselaid, Viirelaid, Surlaid, Võilaid, Pihlalaid). Kuigi ca 1500-st saarest üle tuhande on aga väiksemad kui 1 ha (ja kõiki merest väljaulatuvaid kive ei jõua läbi käia) ja ühest ruutkilomeetrist suuremaid saari on vaid ligi 30, siis tundub, et väikesaarte ja laidue programm on üsnagi pikaajaline :)

Kalal käisin ka. Mina olin küll rohkem ilu pärast paadis kui võrke välja tõmmati, aga ma ikkagi arvan, et minust oli palju kasu. Selline oli saak:
Ja selline kalur. Kas oranž ei sobi mulle mitte hästi?

Mina tarzan, sina õun (vol mustmiljon)

Kätte on jõudnud taas see aeg, mil Maailmaparandaja maailma veidike teisest vaatepunktist vaatab. Puu otsast siis. Korjasime mahla tarbeks õunu. Mina ühe puu otsas, Mps teise puu otsas. Puu otsas on muidu ka hea. Kui kuskil peaks pauk käima, siis oled kindlas kohas.
Muuhulgas kavatsen võtta patendi ka multifunktsionaalsele korjekotile. See on mugav kaasas kanda ja hea kasutada just puu otsas korjates. No seal kus pole korvi ega ämbrit kusagile panna, sest ühe käega on soovituslik oksast kinni hoida ja teise käega korjaks õunu. Hambus hoidmine läheb aga kiiresti raskeks.
Õhtul plaanin moosikeetmisega jätkata. Kogu mu elamine kleepub juba :D.
Täna ona kavas ploomi-rummikeedis ja pihlaka-õuna marmelaad.

Keegi teab head moosiretsepti?

Eile käisin Kesselaiul. Sai grillitud ja chillitud ja saarele tiir peale tehtud. Saunas käisime ka. Seal on selline ujuvsaun. Oli ikka äraütlemata mõnus kuumast saunast otse merre põrutada.

Ülejäänud aja olen kas
a) tööd rabanud
b) õunu söönud

Ühtegi vaba hetke pole...

Sügise saabudes hakkab minus taas pead tõstma perenaine. Tahaks moosi keeta. Asi on lihtsalt selles, et ma puhtfüüsiliselt ei jõua kõiki neid õunu ära süüa.

Kas kellelgil on mulle mõnda head ja põnevat hoidise retsepti soovitada? Tavalist õunamoosi ei oska ma teab kui kõrgelt hinnata ja mulle meeldivad uued ja põnevad asjad.

Täna lähen vaatan kas kohalik kaubanduskett, mis omale A ja O sildi on peale kleepinud (Põhjendatult. Seal polnud ennegi midagi müügil, nüüd vähemalt õigustab silt seda. Teate ju küll, kust on A ja O kaubakett oma nime saanud? Aaa, seda tahtsite? Oooo, seda ei ole meil enam ammu!). Vaatan kas neil ingverit on ja aprikoosi....

Villihooaeg on alanud

Tänasega sai siis minu selle aasta puhkuste norm läbi. Homme jälle tööle. Lakkamatu nutt ja hala.
Ilmselge vihjena suve lõpetamise kohta viisin auto ja ratta ja kogu oma raha hooldusesse. Auto ja ratta sain tagasi, raha mitte.
Ja kaks paari tenkasid ostsin ka. See tähendab ilmselt kahte kuud ville kandade peal. Aga suvi on läbi ja plätudega ei saa ju tööle minna.

Võtme-poltergeist

Viimasel ajal on mul võtmetega kummalisi asju juhtunud. Ükspäev avastasin oma seljakotist väikese tundmatu päritoluga võtme. Mõni aeg hiljem aga vaatasin, et minu võtmekimp on kuidagi häbemata suureks muutunud ja sinna on ilmunud võtmeid, mida ma omaks nimetada ei saa ja millega sobivaid lukke ma ei tunne. Siis kadus üleeile üks kahest autovõtmest ära, kuigi ma tean täpselt kuhu ma ta panin, ja ilmus välja hoopis teises kohas.
Müstika-müstika.
Kahtlustan, et siin on mingi krutskilise võtmevahetaja mutukaga tegemist.