pühapäev, detsember 31, 2023

Ennustus aastaks 2024

Aasta oodatuim hetk on käes. Aeg on langetada saladusteloor ning paljastada, milliseid üllatusi toob saabuv aasta. Te olete seda oodanud!Juba traditsiooniks saanud Tõrukese ennustus on taas Teie ees. Saladustelaeka avamine käib samal viisil kui varasemalt.

 Mõelge välja üks arv ühest kuueteistkümneni.

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

Olete otsustanud?

Olete oma valikus kindlad?

Pidage meeles, see määrab teie tuleviku.

Nii. Nüüd visualiseerige se arv oma peas.

Veel parem, kirjutage see paberile.

Tehtud?

Tore. 

Tulemused on siin?  



Tulevik on täisbüllatusi. Võin kihla vedada, et seda te oodata ei osanud. 

Jagage siis ikka, mis fortuuna teile head ennustas. Oleks tore teada, kes palliks muutub...


Sõltumata sellest, mis Tõruke teile ennustas, loodan, et tuleb ikkagi imeline aasta!

reede, detsember 22, 2023

jätkub samas vaimus

 Eilse jutu jätkuks - täna ärkasin mina kõrge palaviku ja koletu peavaluga. Tundub, et tänaseks kavandatud koristusmaraton lükkub edasi. Ma ei jaksa õieti silmigi lahti hoida. Saama näha, mis neist jõuludest üldse saab...

neljapäev, detsember 21, 2023

Tihe (või siis mitte) jõuluootusaeg

 See on ikka kummaline kuidas asjaolud võivad muutuda. Alles ma kurtsin, et kalender on nii tihedalt kõikvõimalikke sündmusi täis, et kõigest osavõtmiseks tuleks ennast kloonida. Nojah. Nädala algul tundus korra, et kõik üritused jäävad ära ja saab eriti vaba graafiku.

Esmaspäeval pidi olema Tõrukese jõulupidu naabersaare loomaaias, mis oli plaanitud kogu pere üritusena. Samal ajal pidi olema viimane kooriproov enne kontserti.

Tõruke jäi pühapäeval haigeks ja keris palaviku nii kõrgeks, et mingi loomaaia külastus ei saanud kõne alla tullagi. Esmaspäeval teatati, et ka dirigent on haigeks jäänud, mistõttu jääb proov ära. Samuti jääb ära reedeks kavandatud suur kontsert. Või õigemini lükkub uude aastasse, aga siis on ehk vähe rahulikum juba.

Teisipäeval oli Tõrukesel ja Täpikesel vaja kooli jõululaadal kogu mu vatinikerdiste ports maha müüa (ja sekka ka ülirikkalikult dekoreeritud piparkoogid). Samas püsis oht, et minu koosolek venib nii pikaks, et ma ei saa lastele appi minna. Pisut õhtu poole oli plaanis Tirtsu lasteaia jõulupidu, kust tuli otse koolimajja tormata, kus pidi olema suuremate laste jõulukontsert.

Kuna laat oli välitingimustes, siis tõbisel Tõrukesel sinna minna ei lubatud. Täpike pidi üksi müüma. Ta küll kurtis, et siis ei saa ta ju üldse ise laadal ringi käia ja ostelda. Kujunes aga nii, et minu koosolek oli tavapärasest lühem ja jõudsin ilusasti õigeks ajaks kohale ja sain teda vajadusel asendada. Kuigi vajadust eriti polnud. Täpike teatas mulle, et mingu ma minema, ta tahab ise müüa (juu ma kippusin liiga palju seletama). Müük oli edukas. Alles jäid vaid koledad kukeseened, kõrbenud piparkook ja igavad kingipakid. Linnukesi ja kärbseseeni oleks soovitud rohkemgi kui oli pakkuda).

Vativigurite rivistus

Tirtsu jõulupeo toimumine oli tõsise kahtluse all, kuna keset ööd otsustas ta oksendama hakata. Küll oli "tore" kõige magusamal uneajal last, põrandat ja pesu pesta. Hommikul oli Tirts küll virk ja kraps, aga jätsime igaks juhuks koju. Kuna ta aga päeva jooksul rohkem oksendama ei hakanud, siis sai õhtul ikka peole. Küll on mõnel ikka edevust antud.

Koolilaste kontsert oli ka ohus. Tõrukese haiguse pärast. Aga kuna ta arvas, et ta ei saa ülejäänud rahvapilliansamblit alt vedada ja palavik oli ka kontrolli alla saadud, siis lubati laps ikkagi kontserdile.

Kolmapäeval toimus kalendri järgi koolilaste jõulupidu ja Mpsi esinemine naabersaarel. Minul oli täiesti vaba õhtu ette nähtud, mil pidin võimaluse avanedes kinke pakkima ja jõulukontserti riietust kohendama.

Teisipäeva õhtul teatas Täpike, et tal pea valutab ja hakkab vist haigeks jääma ning järgmise päeva pidu seati kahtluse alla. Läks varakult magama ja kurvastas, et nii jääb ju jõulupeole minemata. Päeva jooksul ta ikkagi mõtles end terveks, sest oli vaja ju peole minna.  Suured lapsed läksid peole ja kuna minu kontsert reedel ka ära jäi, siis polnud vaja ka kostüümi kohandada. Kingitustest jõudsin küll ainult osa ära pakkida, kuna uudishimulik Tirts (ainumas, kes veel suurimast pettusest pole end läbi närinud) kippus pidevalt päkapiku töökotta trügima ja pakkepaber sai ka otsa. 

Täna käisin poes ja ostsin suurema varu pakkepaberit. Tõin ka pakiautomaadist ära viimase kingituse viimase jupi. Nüüd on kõik valmis!

pühapäev, detsember 17, 2023

Rist (ja viletsus)

 Täpike tuli ükspäev koju ja teatas mulle, et tal tuleb issiga üks tõsine jutuajamine paha pidada. Just nii ütleski. Nimelt olevat jõulud varsti käes, aga meil pole ikka veel kuuske.
Nüüd õnneks on. Eile tõime, panime püsti ja kaunistasime ära ka.
Jõuluehted on pööningul. Läksin neid ära tooma.

Täpike: "Tee siis ruttu!"

Mina: "Mul võib natuke aega minna, võtan raamatu kaasa. Nii paar kolm tundi."

Täpike: "Emme!!!"

Mps: "Emme teeb nalja, ta on humorist"

Tirts: "Ei ole! Emme on lihtsalt rist!"

esmaspäev, detsember 11, 2023

Hamba mööda kellad

Kas sina oled jõululaulude ekspert? Tunned juba esimeste nootide põhjal ära, mis lauluga tegu? Piisab vaid üksikutest sõnadest ja juba võid terve loo ette siristada? Ma arvasin, et mina samuti. Aga kui Tirts tuli reedel lasteaiast koju ja nõudis, et ma laulaks talle laulu "hamba mööda kellad", siis jäin küll hätta. Väidetavalt oli ta seda lugu lasteaias kuulnud ning minagi olla alles hommikul seda laulnud (ta muidugi ei täpsustanud millisel hommikul). Ta isegi laulis selle mulle ette, aga abi oli sellest vähe.

No ei suutnud välja mõelda, mis laul see on. Ma sain aru, et seal on sees fraas "löövad kellad", aga edasi enam ei saanud. Lõpuks kirjutasin lasteaia õpetajale ja küsisin, et mida nad seal lastele mängivad. Õpetaja saatis mulle terve jõululaulude listi. Nii me siis kuulasimegi koos Tirtsuga jõululaule kuni lõpuks läks ta nägu särama. See ongi!

Ka peale 20. korda laulu kuulamist on ta veendunud, et õiged sõnad on "hamba mööda kellad" ja iga kord kui ma laulan teisiti, siis saan koledal kombel riielda.

Aga mis seal imestada. Kui ma ise väike olin, siis laulus "tiliseb tiliseb aisakell" sõitis saan minu arvates üle sooja karjamaa... kusjuures mul oli väga selge ettekujutus, miks see karjamaa keset talve soe oli. Loogiline, sest karjamaa oli kaetud paksu lumevaibaga ja lumekiht toimib soojusisolatsioonina, nii et lumevaiba all on karjamaa soe...

Ei tea, mis loogika võiks olla hamba mööda kelladel?

pilt on loodud Bingi pildiloojaga


esmaspäev, detsember 04, 2023

Minipuhkus enne tormi

Ma armastan oma lapsi väga, aga vahel on ikka tore kui neist puhkust saab. Sel nädalavahetusel saigi. Läksime Mpsiga Pärnusse puhkama. Käisime restoranides, hulkusime mööda lumist jõuluehteis linna, poodlesime  ja nautisime niisama elu, kus kõrvus ei kaja pidevalt "Ämmä! Ämmä!!! ÄMMÄ!!!"

Tõeliselt mõnus oli. Ja hädavajalik. Viimasel ajal on olnud tunne, et ma ei suuda enam sammu pidada. See detsember on nii ära broneeritud, et lihtsalt võimatu on järge pidada kes, kus ja kuhu maksta. Järjest tulevad lasteaia kaunistamine, klasside kaunistamine, jõulupidu 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja võibolla veel mõni, jõulutulede süütamine, ekskursioon, advendiüritus 1, 2, 3, jõulukontsert 1, 2, proovid, esinemised, väljasõidud, jõulumaad, jõulunäidendid. Päkapikkudest (olen Mpsile ülimalt tänulik, et ta need on enda kanda võtnud) ja jõuluvana kingikoti täitmisest rääkimata.

Ahjaa, kusagile peab mahtuma veel töö tegemine ja tavapärane elu (loe koristamine, söögitegemine ja lastele õppimise vajalikkuse meelde tuletamine). Huvitav, kas asi ongi sel aastal hullem või hakkan ma vanaks jääma, et ei suuda enam sammu pidada? Või tuleks muretsemine lõpetada ja öelda, et las minna. Küll kõik laabub... kahju, et ma nii ei oska.

Ma mõtlen, et kui mul õnnestub uueks aastaks kasvõi killuke tervet mõistust säilitada, siis on ikka ülimalt hästi läinud.