Grafomaan või asi

 Teate, täitsa tore on sellise palavusega tööl käia. Meil on putkas konditsioneer ja meeldivalt jahe. Kahju ainult, et tööd peab tegema. Mõni võiks ju väita, et palju mõnusam on mere ääres kaelast saati vees liguneda. Kahtlemata, aga teate, ma olen sel aastal juba oma 16 korda meres käinud, mis tähendab, et suve miinimumnorm on täis. Seda kõike töö kõrvalt. Ujumas käin ma üldjuhul õhtuti kui kõige pisem on unemaale saadetud. Täna näiteks juhtus see alles kell 22.20. Õhtused ujumised on mõnusad. Vesi on soe, siidine ja värviline. Viimane pole mitte sinivetikatest vaid loojuva päikese kumast. Mõnus noh.

Lugenud olen ka tavapärasest rohkem. Mulle on lugemine alati meeldinud, aga vahepeal oli tunne, et loen ainult lasteraamatuid  (mis mulle küll väga meeldivad, aga vahel tahaks ka midagi tummisemat). Tänu tööle, koerale (keda ma polegi veel maininud, aga kes kasvab mühinal ja teeb igatsugu kutsikatrikke), ujumisele, lugemisele ja Tirtsule (kes on õhtuti kui töölt tulen ekstra memmekas ja sülelaps) on mul väga vähe aega kirjutamiseks. Blogis laiutab põud ja kogu mu koroonaaegne kirjavahetus on minu taha toppama jäänud. Kõikvõimalikud kirjanduslikud projektid on ka pausile pandud. Ja siis ma nimetan end veel grafomaaniks. Varsti ei tea enam, mispidi pastakat käeski hoida. 

Parim jaanipäev!

 "Parim jaanipäev!" hõiskas Täps  õuest tuppa tulles. Ja käes pole veel keskpäevgi.

Mis te arvate, mis teeb jaanipäeva parimaks? Suur lõke? Hõrgutav grill ja lõkkel kärsatatud vorstid? Mõnus seltskond kadakate vahel?
Vale puha - üks tõeliselt mõnus ja kosutav jaanipäevane soe äikesevihm. Eriti peale ebamõistlikult palavat kuumalainet. Mõnus jahutus punaseks põlenud õlgadele.
Kõigepealt nautisime ise ja siis ässitasime lapsed ka paduka kätte. No ja nüüd nad silkavad porgandpaljalt ümber maja, hüppavad porilompides ja võtavad jaanipäevast viimast...

Mina olen alati olnud suur suvise äikesevihma austaja - seda kinnitab läbimärg kleit, mis vannitoas kuivab, kuigi ma pean tunnistama, et mulle meeldivad ka need teised jaanipäeva osad - lõke, mõnus seltskond ja õues toimetamine. Nüüd on omaette küsimus, et kuidas need selle imelise äikeseilmaga kokku sobitada....

ilus elu

Mul on (tite)puhkus. 

Lõunad on ikka täitsa puhkuse moodi. Üks titt magab vankris, teine vankri all. Ja mina olen saanud isegi lugeda! Saate aru, lugeda! Juturaamatut! Mitte koristada või süüa teha või mingil veidral põhjusel arvutist tööasju teha. Lugeda! Paradiisilaadne tunne.

Nefi

Täna jõudis meie uus titt kohale! 

No küll on ikka armas tegelane. Pehme ja kohev. Nagu beebid ikka.

Tuli teine koos paduvihmaga. Lapsed pugesid koos kutsikaga kuuti vihmavarju. Tuha-Juhan vaatas uut elukat küll hukkamõistva pilguga. Tõmbas isegi küüru selga. Kuna aga kutsikas tema vastu huvi üles ei näidanud, siis sellega ka asi piirdus. Nefil oli piisavalt tegemist uue kohaga tutvumisega. Kõik kohad nuusiti üle ja joosti Tõrukesega mitu ringi ümber maja. 

Vaatame kuidas meie eluke koos koeraga siis veerema hakkab. Saab põnev olema.

kool läbi

 Käisin eile lastega kohalikus titerannas. Meil siinkandis on liivarandadega kehvasti, aga seal on just väikestele lastele sobiv - madal ja liivane. Suuremad lapsed sulistasid nagu hülged vees ja Tirtsu kiskus ka ikka mere poole. Esmalt istus koos kõigi riietega plärts vette, aga pärast silkas porgandpaljalt ringi. Veest välja sain ta ainult suure kisaga ja sealjuures ei olnud kisajaks mitte mina.

Vot ja nüüd on tulemused käes. Tirtsul on palavik ja nina tatine. Niipalju siis meie plaanitud Lõuna-Eesti tuurist :(

Aga häid uudiseid ka. Kool sai läbi! Tõruke oli väga tubli ja lõpetas kiituskirjaga. Kõik viied! Ma tahaks öelda, et emmesse, aga mul pole kunagi kõik viied olnud. Algklassides oli hea, et kirjatehnika eest kolme ei saanud ja hiljem tuli juba vene keel. Ja noh, tähelepanelikud lugejad on ilmselt juba ammu aru saanud, et ka eesti keel ei saanud mul kuidagi viis olla. Aga vot Tõrukesel kõik viied. Ma olen väga uhke! Tõruke ise oli ilmselt ka kui esimesena kooli aktusel tema nimi välja hüüti.

Tirtsule hindeid ei pandud ja kiituskirju ei jagatud. Hea ongi. Muidu oleks võinud kurvastada. Tema akadeemiline karjäär ei lähe nii ladusalt kui Tõrukesel. See-eest aga on tal teisi kulda väärt omadusi - imeline vaba ja vahetu suhtlemisoskus, hea fantaasia ning väle keel.

esimene linnuke kirjas

Selle aasta esimene ujumine kirjas!
Kuna mina jõudsin mere äärde alles poole üheksast õhtul, kui õhk oli päris jahe juba, siis võrdluseks tundus vesi soe ja mõnus.

Aga hiljaks olen selle ujumisega jäänud. Tavaliselt on esimesed solberdamised selleks ajaks ammu tehtud. Teate ju küll - hülgerahvas.

Kukk või kana, noor või vana

Mul siin ükspäev võistles kehatemperatuur vanusenumbriga. Rebis korraks isegi ette. Hakkasin siis mõtlema, et see on tegelikult suhteliselt lühike ajaperiood, mil sellist võistlust pidada saab. Mõned aastad veel ja selline mõõduvõtt võib fataalselt lõppeda.

See tuletas meelde jälle vanuse teema. Ükspäev helistas kohalik ajakirjanik ja urgitses, ega midagi intrigeerivat õnnestu välja meelitada. Lõpuks õhkas, et alles see oli, kui ma sisuliselt otse koolipingist ametnikuks hakkasin ja nüüd juba nii vana inimene. Ma üritasin väita, et olen enda arvates küll veel suhteliselt noor, aga ta ütles selle peale, et ma võin end ju selle mõttega petta kui tahan.

Aitäh.

Jätkan enesepettuse lainel ja ei kavatse endale veel mulda peale ajada.

Elame veel! Või kuidas seal Prillitoosis öeldaksegi. Kuigi Prillitoosi tsiteerida suutev inimene vist liiga noor olla ei saa :P