kolmapäev, mai 06, 2020

Meri kohiseb, lambad määgivad...

Või noh, mis lambad. Neil pole häda midagi, aga need linnud...
Lükkan mina vankri lapsega õue õunapuu alla, et las magab värske õhu käes tasase linnulaulu saatel. Jätan lapsele vankrisse ka beebimonitori, et ta saaks mulle helistada kui üles ärkab. Ise lähen tuppa koristama (või midagi sellist).
Koristamisest ei tule aga midagi välja, sest beebimonitor annab pidevalt häiret.
Tõmban jaki selga, kalossid jalga ja lähen õue. Laps magab kui nukuke. Egas midagi, tagasi tuppa koristama. Hetk hiljem kordub sama. Ja uuesti ja uuesti. Kas tõesti beebimonitor hukas?
Ei, hoopis linnud lõugavad nii et maa väriseb. Õunapuu otsas, kohe vankri kohal lärmab punarind, veidi eemal möirgavad tihased ja mere äärest (mis on tegelikult päris kaugel) kostub sellist häält, nagu oleks koolitäis lapsi peale kahekuulist koolitundi korraga vabadusse lastud lubadusega süüa nii palju tasuta jäätist kui kulub - lagled ühesõnaga.
Isegi kui lapse und nad ei häiri, siis minu puhkehetke küll.
Pildil üks lärmakas punarind. Ise jäädvustasin.

2 kommentaari:

Isa Mati ütles ...

Et siis koristamine ka nagu puhkus või?

maailmaparandaja ütles ...

No kui lapsi pole abis, siis ongi peaaegu, et puhkus. Või vähemasti mõtestatud tegevus.