Väsinud

täna on tööl olnud hullumaja päev. Sellist rabelemist pole ammu olnud. Ja telefon helises vahetpidemata. Selle suure telefoni, arvuti ja printeri vahet jooksmisega võib lausa saledaks jääda.
Nii et ärge siis ehmatage, kui ma ükspäev ootamatult kiitsakana teile vastu jalutan.
Istung väänas minust viimase energiaraasu.
Praegu olen igastahes laipväsinud. Kavatsen peatsel koju roomata. Diivanile kerra kerida ja loota, et köök end ise ära värvib*.



*Tegelt on köök suures osas värvitud, ainult kosmeetilised iluprotseduurid on jäänud veel...

Ütle üks sõna!

Minu üks lemmik ajaviitmise mänge on laulusõnamäng. See on lihtne. Lihtsalt tuleb võtta üks sõna ja siis leida laul, kus see sõna sees on. Tavaliselt on mul selle jaoks vaja vähemalt kahte inimest. Üks kes mõtleb sõnu ja teine kes mõtleb laule (ise ei tohi muidugi laulu välja mõelda). Sõnad võivad olla ükskõik millised, sest uskumatutest asjadest on laule tehtud, aga no päris kardaaniriste ja akupunktuuri sessioone ei tasu ehk välja pakkuda. Seda mängu võiks ma pikalt mängida. Kahjuks see Mpsi lemmikmängude varamusse sugugi ei kuulu. Ta tüdinueb juba paari esimese sõna peale ära ja hakkab siis sõrgu vastu ajama. Mina aga nõuan muudkui uusi sõnu. Täna läks ta lihtsama vastupanu teed, võttis esimese raamatu, tegi selle suvalise koha pealt lahti ja teatas, et kui ma just niiväga pean laulma, siis mõelgu ma iga rea esimese sõna kohta laul. Leppisime kokku, et nimed jäävad välja, sõna ei pea olema samas käändes või pöördes. Ise elimineerisin ma sõna Wingardium (Jep, Harry Potteri I raamat, lehekülg 148), sest seee pole päris sõna.
Tuleb tõdeda, et enamuse sõnadega sain üpris edukalt hakkama (sest ma olen andekas ja minu viisipidamatust kompenseerib hea sõnade mälu), aga mõni jäi ikka õhku ka.
Tete äkki teie mõnda laulu, kus oleks sees järgmised sõnad:
kärnkonn
kergendus
raamatuvirn
niuh
kodutöö?

Hea et mul päris sõbrad on!

Eile nägin telekast reklaami, kus poiss teatas, et tema ema parim sõber on pesupulber Rex. Mul hakkas sellest naisest täitsa kahju. Mõtle, kui sinu parim sõber oleks pesupulber, hambapasta või wc-värskendaja...

Palju õnne Mps!

Uni on.
See tule ilmselt sellest kui ei taipa hommikul korralikult magada vaid tuleb ringi hiilida, krõbistada ja vaeste vanurite und äramaganud häälega laulmisega rikkuda...

Nädalavahetusest (kaootiliselt)

Nädalavahetusel käisime Kallastel ja Leilil külas. Õnneks olid kõik kodus.
Restoranis käisime ka. Seal üritati meie arvele kohvi sokutada, mida me justkui oleks hotellitoas lürpinud. Me ei joo kumbki kohvi. Ka hotellitoas mitte. Hingehinna eest ammugi mitte.
Kodus käisin ka (teate ju küll kodu ja kodu erinevust). Seal oli suurem rahvakogunemine ja mina pidin peaaegu et rõdul magama. No kallaku peal vähemalt. Pidin kogu öö hammastega diivanist kinni hoidma, et mitte maha veereda. (Muidu poleks ju hullu, aga Mps oleks ette jäänud ja see oleks päris kole kui keset kõige ilusamat und sust järsku teerull üle veereb...) Ja kujutage ette, sel korral ma isegi võitsin selles surnud talupoja mängus. Mpsi toel loomulikult. Öösel vaadati õudukasugemetega muusikali. Olen seda paremaski etteastes näinud. Mingi hale purjekas...ma ei või. Titanic ikka! (kes teab see teab)

Ja ema sai jälle aasta vanemaks lauldud...Palju õnne!

Kummituskemps

Ma olen ennegi rääkinud meie põnevast wc-st.
Kõigepealt oli kõik avalik ja läbipaistev. Nagu ikka korralikus avalikus teenistuses.
Seejärel püstitati putkad ja meie avalik teenistus muutus salateenistuseks, kus suletud uste taga hämaraid tegusid sooritatakse.
Nüüd on siin aga hoopistükkis müstilised asjad juhtuma hakanud. Nimelt on ühe wc kabiini okupeerinud mingid maavälised helendavad olendid. Kahtlustan vaime ja muid paranormaalseid. Tegin fotosüüdistuse. Veenduge ise:

Nurgast katki

Suunurgast siis.
Igastahes ai-ai-ai Kujutage ette kui raske on niimoodi haigutada...

Tulevase maailmavalitseja seiklused suurel mandril

Minuga ikka juhtub. Igasuguseid asju. Ja kõik minu hirmud saavad teoks. Näiteks mina kui saareelanik olen oma elus miljon korda praamiga sõitnud. Päris tihti bussi ja praami kombinatsioonis. Alati on mul hirm, et ma jään praami peal bussist maha – no ei taipa õigel ajal bussi tagasi minna ja see kihutab ilma minuta minema. Seda polnud aga kunagi juhtunud. Kuni eilseni...

Lugu siis järgmine: Praam nihkub sadama poole ja mina hakkan kärsituks muutuma. Panen oma asjad kokku ja hakkan vaikselt liigutama. Ootamatult tabab mind vana vaenlane ja hakkab tööalaseid küsimusi küsima. Mina korraliku ametnikuna vastan viisakalt. Järsku kostub raadiost kapteni hääl, kes teatab, et oleme jõudnud Virtsu sadamasse ja olgu tee teil mõnus minna. Mina kui kogenud praamireisija tean, et kapten ütleb oma kuulsad viimased sõnad siis kui juba esimesed autod on praamilt maha sõitnud. Minu buss oli esimene. Torman mina siis alla ja mida ma näen – kiiresti eemalduvaid bussi tagatulesid öhe kadumas. Minu mantel ja sall olid loomulikult ka bussis. Bussile järele jooksmine eriti ei aita. Võimsuses on mul võrreldas bussiga mõningasi puudujääke.

Mis siis teha. Kiire kalkulatsioon ja otsus – tuleb hääletada, ehk saab ikka pealinna.

Sirutangi siis käe välja üritades mitte kirvemõrvarina välja näha, et mind ikka peale võetaks, aga noh, ilmselt minus ikka midagi kirvemõrvarlikku on. Üks vapper autojuht viimaks siiski peatus ja korjas mu peale. Tema häbematu aga ei tahtnud Tallinna sõita, see-eest lubas mu lahkelt Ristile viia, et ma saaks seal edasi hääletada. Seda muidugi juhul, kui meil ei õnnestu bussi kätte saada ja teda peatuma sundida.

Kiirete telefonikõnede abil sai selgeks tehtud, et buss peaks ka Lihulas peatuma. Lihulasse jõudes teda seal polnud ja kuigi me olime päris mitmest autost ja bussist mööda sõitnud, siis minu oma nende hulgas polnud. Ainus loogiline järeldus – buss oli juba edasi kihutanud.

See oli nöök. Aga autojuht lubas siiski mu Ristile ära visata – seal on valgustus ja hea hääletada. Lubas isegi mulle oma jope anda, et ma ei peaks külmetama. Kas pole mitte armas.

Mis siis ikka pöörasime ümber, et Lihula tanklast bensiini võtta (auto sõitis minu arust juba aurudel). Poolel teel aga tuleb meile müsteerilisel kombel vastu ei midagi muud kui minu buss! Auto tegi jälle 180 kraadise turistika ja kihutas bussile järele. Kätte saime. Bussi sisenedes selgus ka kuidas buss, kes oli enne meid sadamast lahkunud ja kellest me mööda ei sõitnud, ikka peale meid Lihulasse jõudis. Nad olid nimelt mind otsimas käinud. Bussijuht oli juba väiksemat sorti päästeoperatsiooni korraldanud. Keegi ilmselt oli märganud, et mind bussis pole (andke andeks, aga mina küll ei märkaks kui mingi suvaline puudu on) ja bussijuht oli helistanud juba Tartu bussi juhile ja sadamasse ja nagu öeldud, olid mind isegi otsimas käinud. Uskumatu. Kuna mind kusagilt ei leitud, siis jõuti lõpuks järeldusele, et juu ma olin praami peale magama jäänud...

Ja mis kõige müsteerilisem – ma ei saanud bussijuhi käest riielda ega midagi (tavaliselt hammustab bussijuht sul pea juba selle eest maha, kui sul täpset piletiraha pole või sa tahad maha minna mõnes mittetavapärases kohas). Inimesed võivad ikka olla hämmastavalt abivalmid :D

Vot sellised olid minu seekordsed seiklused suurel mandril.

Ah, et mis ma seal päälinnas üldse tegin? Tete, mul sai kohalikust omavalitsusest kõrini ja otsustasin riigikoku minna. No et ikka riiki valitseda. Ja kui see tehtud, siis hakkan maailmavalitsejaks. Juhul kui ma bussist maha ei jää...

Sõnasegadus figuurisõpradele

Täna üritasin taas teha midagi uut. Kulinaarses plaanis siis. Võtsin ette teise Mpsi lemmiktoote - pontšikud. Või on need sõõrikud? Või kas pontšikutel ja sõõrikutel üldse on mingi erinevus. Ja kui, kas siis see erinevus seisneb augu olemasolus või selle puudumises.
Loogiliselt peaks sõõrik ju olema sõõri kujuline küpsetis. Sellisel juhul tegin mina sirbikuid. Millegipärast ei tahtnud need rõngad kuidagi rõngastena püsida (pildil see ei kajastu, ma peitsin sirbikud nende üksikute rõngikute alla (rõngik aga on ju paranka hoopis?). Illustreeriva materjali kvaliteedi osas paluks ka mitte vinguda. Kui kedagi huvitab, siis tegemist on pärmitaigna sõõrikute (või pontšikute või sirbikute või rõngikute või ......kutega*). Retsept on pärit toidutarest.

Ah, et kuidas maitses? Küsige pontšikuekspert Mpsilt. Mulle näkku ei julgenud ta igastahes suurt kriitikat teha.


*täida lünk meelepärase sõnaga

Nõuan lõunauinakut!

See on täielik diskrimineerimine. Enamus selle asutuse elanikke magab õndsat lõunauinakut, aga minul näe pole ette nähtud. Tahan ka! Mingi rõõm peab ju lasteaias töötamisest olema.

Õudne uni on küll.
Ja väsimus.

Ei jaksa lillegi liigutada, vaarikate istutamisest rääkimata.

pilt

kontorigulinaaria

Täna seoses vahvlitaigna retsepti väljaprintimisega tuli selle maja geniaalsetel ajudel mõte, et printerist võiks kohe vahvleid tulla. Mõtlesin pisut ja välja mõtlesin.
Vahvliprinter on imelihtne.
Kõigepealt tuloeb toonerikasset välja vahetada ja asemele panna anum vahvlitaignaga. Seejärel tuleb tavaline paber asendada küpsetuspaberiga. Ja seejärelt tuleb printida pilte a la kümme musta neegrit pimedas toas (ehk siis ühtlaselt musti, siis kattub kogu küpsetuspaber õhukese taignakihiga. Kuna meie printer kaldub siin ülekuumenemisele, siis pole kahtlustki, et see küpsetaks kiiresti ära ka meie printvahvlid.
Printeri juures tuleb need kiiresti rulli või koonuseks keerata ja voila, valmis ongi.

Et asi rohkem vahvlit meenutaks võib printida ka pilti, millel on kujutatud musta ruudustikku tumehallil taustal näiteks...

Kui ma oleksin...

Pännasin Sesamy blogist väikese meemikese.

1. Kui sa oleksid koer, siis mis tõugu ja miks? ->mina oleks Newfoundlandi koer (suur karvane ja armastab vett, või kuidas nad nüüd nende koerte kohta ütlesidki - õrnahingeline ja usaldav hiiglane?) No kas pole siis minu nägu?
2. Kui sa oleksid lõng, siis mis värvi ja mida sinust kududa saaks? - > mina oleks selline triibuline sokilõng. Aga selline, et ükskõik kuidas sa ka ei pingutaks, kahte ühesugust sokki sa sealt ei saaks
3. Kui sa oleksid raamatukangelane, siis kes ja miks? - > Muhv naksitrallidest. Tunne on selline. Sonks kah.
4. Kui sa oleksid toit, siis mis ja miks? Kuna inimene on see, mis ta sööb, siis mina olen suure tõenäosusega õun. Aga selline punaste põskedega (ninaga).
5. Kui sa oleksid maal (maal nagu kunstiteos) või mistahes kunstiteos siis milline ja miks? Hmm, ma pakuks, et mõni van Goghi pilt. Selline rahutu, kergelt kaootiline, pidevas liikumises.

Uus tootevalik

Üritasin täna oma kokanduslast ampluaad laiendada. Siiamaani olen teinud valdavalt pärmitaigna pirukaid, nüüd mõtlesin kätt proovida sotšnike tegemisel. Julge otsus arvestades seda, et mul kööki pole ja pirukaid tuleb teha toanurka tehtud lõkkel (teame teame, kirjanduslikud liialdused). Lahtisel tulel küpsetamine seletaks muidugi pisut kõrbenud nurgakesed...
A muidu - nagu päris.
Või noh, õige hinnangu saamiseks tuleb oodata, mil näljane Mps koju tuleb ja oma hävitava hinnangu annab. Ta on üldiselt suur toidukriitik kuid samas ka suur sotsnikusõber (sellepärast ma üldse mõtlesingi neid teha - no et ikka hea perenaise kuvandit luua ja niimoodi õrnalt vihjata, et valik mind enda juurde elama lasta polnudki ehk kõige viletsamate killast). Järgmisena õpin sõõrikute tegemise ära ning siis muretsen endale sea ja lehma. Siis peaks kõik Mpsi kulinaarsed vajadused rahuldatud saama.

Maailma suurim naeratus

Maailmaparandaja on tuntud oma laia naeratuse poolest (8,5 cm täppismõõdistuste andmetel). Nüüd aga tundub, et see naeratus venib veel laiemaks. Ma küll ei mäleta, mille üle ma nii hirmsasti rõõmustanud olen aga mõlemad suunurgad on igastahes katki ja tundub, et varsti rebeneb naeratus kõrvuni...

Nii kõik väikeste ja keskmiste kõrvadega pätid on jälle ilusti kätte saadud - nüüd võib taas autoga keelatud kaupa smugeldada :D

Näe, sina siin! Ja mul oligi karjakoera vaja!

Nädalavahetus möödus suures hulgas värsket ja külma õhku sissehingates. Hea vaheldus tolmu sissehingamisele, mis on paratamatu meie kööki tabanud arheoloogiliste väljakaevamiste tulemus. Oma kaevandamisega oleme jõudnud peaaegu keldrisse juba. Nii et varsti on mul köök läbi kahe korruse. Suurim leid, mis põranda alt välja tuli, oli betooni talletatud jalajälg. Nüüd kutsun CSI kohale ja nemad saavad jalajälje järgi kohe aru, kes nii viletsa põranda ehitanud on ja siis saab ta vastutusele võtta.
Kriminaalsetel teemadel jätkates. Nädalavahetusel peatas politsei mitu korda meie kahtlustäratava auto kinni kontrollimaks ega seal väikeste ega keskmiste kõrvadega pätte peidetud pole. Ei olnud. Mul on ilusad suured kõrvad.

Ja ongi nädalavahetus.
Mmmõnus

Selline lugu siis

Mul hakkasid täna üle väga väga pika aja pliiatsid sügelema. No et tahaks kohe joonistada. Aga vot kus lops. Mul polnud paberit käepärast. Nii et jäigi joonistamata.
Sügelus läks kah üle.

Postita viis linki ja kingi endale raamat!

Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Ja kuna ma üldiselt raamatuid armastan, siis kavatsen sellest osa võtta. Proovi sina ka. See on imelihtne. Kampaanias osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:
1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler:
http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded

2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0

3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0

4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost: http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: www.petroneprint.ee
Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php
NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

Jätkuvalt sama teema

Üks pilt olevat suurem lobamokk kui tuhat sõna kamba peale kokku.

Sellega seoses aga asjasse hoopis mittepuutuvalt meenusid mulle venekeele tunnid, kus me pidime pildi järgi jutustama. Mina jäin sellega alati hätta.
(otsen krasivaja i umnaja devutska stoit na stule. Unjejo pushistõe volosõ. Ana rabotaet.)
Nagu näha jään praegugi...

Natuke rõõmu mu destruktiivsele hingele!

Nii, kõik targad on ühel meelel - põrand üles võtta! Nii et võib pahtlilabidakese nurka visata ja korralikumad jõuriistad välja tuua.

Pori ei ole veel sajandi saast!

Minu korter on tolmune. Kuna ma korterit täna enam tolmusemaks teha ei saa, siis oma maise vara väärtuse ühtlustamiseks otsustasime, et ka minu auto tuleks mudaseks teha. Selleks korraldasime väljasõidu mere äärde. Leidsime kaardilt ühe armsa kohakese, kuhu viib pikk ohtrate aukude ja poriloikudega tee.
Retk läks asja ette. Auto sai poriseks ja lisaks sellele sai tünni otsast vaadet imetletud, peaaegupäikeseloojangu paistel vorstivõileiba söödud (piknik noh) ja unistatud, et kui mul oleks miljard krooni, siis ostaks selle onni ära, vuntsiks üles ja hakkaks seal romantiliste päikeseloojangutega kalastus-grillpidusid korraldama. (mul on päris mitmele kohale pilk peale pandud, mis ma kõik ära ostaks kui ma ootamatult ilmatuma rikkaks saaks)
Majake oli kunagi vist miskine kalakasvanduse hoone olnud. Seal olid päikeseloojangupoolses seinas suuuuuuuured aknad. Aga kellelegi oli ilmselgelt sellestki väheks jäänud ja seina oli veel üks alternatiivne aken lõhutud. Vaade sellest oli muidugi äge.

Tolmused riided (ülejäänud elamisest rääkimata)

Eile tekkis tahtmine Bullerby laste kombel kiita : Milline suurepärane tolm!
Jah, jõudsime lõpuks nii kaugele, et võtsime selle hirmsa linoleumi sealt köögipõrandalt üles. Sellega kaasnes meeletu tolmupilv. Kui paar päeva tagasi olin pahtlitolmust valge, siis nüüd olen üleni hall. Nii palju tolmu korraga ma pole näinudki. Hirmus.
Ja see mis lisaks tolmule linoleumi alt välja tuli oli täielik müstika.
Esmalt vaatasin, et linoleum on pandud otse betooni peale (mina olin kuulnud, et linoleumi ja betooni vahel peaks paneelmajades olema veel põrandapapp). Ainult see betoonpõrand oli kohati kuidagi väga ära vajunud ja õõtsus kahtlaselt. Kaevusin siis pisut põrandasse, et paremat ülevaadet saada - see polnud eriti raske, sest selles majas koosneb betoon 98% liivast. Ja oh üllatust. Valatud põranda alt tuli välja kadunud põrandapapp... Põrandapapi all oli omakorda 2 cm liiva ja selle all mingi kõvem krobeline põhi.
Nüüd ei teagi, mis selle põrandaga ette võtta. Ootame targemaid inimesi külla, kes ütleks "Te peate kogu põranda kuni keldrini üles võtma" või "Oh, siis on pole midagi, mida kellu ja natukese mördiga korda ei ajaks".
Täna on igastahes tööseisak.