Lisaks andekale kunstnikule loodusteaduste vallas, on Tirts ka kõva helilooja. Eilse õhtu jooksul jõudis ta luua ja noodikirja panna lausa neli laulukest. Siin nad on:
1) Lepatriinu

2) Kollane elu

3) Jõululaul

4) Ma ei karda midagi.

Jagan noote ka teiega, võite juba harjutama hakata. Ilmselt tulevad järgmise laulupeo repertuaari.

Samas põhirõhk laulmise valdkonnas on läinud nüüd Täpikesele. Ta käis meil maakondlikul lauluvõistlusel ja puha. Pean tunnistama, et kartsin küll, et ta sai äkki edasi ainult konkurentsi puudumise tõttu ja jääb teistest oluliselt nõrgemaks - pole tal ju õieti juhendajatki olnud, rääkimata siis sisutihedast lauluõppest. Aga ei, ta esines väga tublilt. Ühtegi auhinnalist kohta küll ei tulnud, aga sellegipoolest tegi ta minu hinnangul ilusa etteaste ja ei olnud kaaslauljatest märgatavalt nõrgem ega midagi. Ilus oli kuulata/vaadata. Nii et sain rahulikult uhke emme olla.

Täpike on meil selline huvitav tegelane. Tal on väljakujunenud oma stiil ja ta torkab sellega teiste seast selgelt silma. Näiteks käib ta baretiga, mis võibolla pole tavapäraselt eelteismeliste seas esimene valik. Talle muidugi sobib see hästi. Sinna samusele lauluvõistlusele pani ta selga oma vanaema vana sitsiriidest kleidi. Ma küll vaatasin, et kas lähebki kitliga laulma, aga no ta kandis selle väga kenasti välja.

Lint, tiker, delfin ja kärpes

Tirts on meil loodushuviline. Talle meeldivad väga loomad ja linnud (ainult putukaid kardab). Näikse, et täna on ta lasteaias koostanud õppekaardid, tutvustamaks kaaskannatajatele erinevaid fauna esindajaid. Väga hea loodusõpetuse materjal. Eesti keelt ma nende abil küll ei õpetaks.

Lendav lehm

 Olen siin mitu päeva mõelnud, et tahaks üht või teist asja üles kirjtuada, aga kui jõuan arvuti taha, siis ei mäleta enam midagi. Kas see ongi vanadus?

Üks asi on mul siiski selgelt meeles, sest sellist asja ei näe iga päev - lehm lendas. Või noh, kui nüüd kristalselt aus olla, siis ega ma teda just otse lendamas ei näinud. Küll aga oli minu auto katusele ja esiklaasile kaks korralikku lärakat lastud. Ilmselgelt lennu pealt sihitud. Arvestades rohelist rohukõrrelist konsistentsi (mis paistis hästi ära, sest plärts esiklaasil  blokeeris vaatevälja, nii et mööda sellest vaadata ei saanud) pidi see olema mõni rohusööja. Kui mitte lehm, siis vähemalt kõhulahtisusega kits.

Uue ihaldusvääre tiitli omanik

Sain eile uue tiitli - parim oksekoristaja. Ma ei tea kas see on just see tiitel, mida ihaldanud olen. Aga tunnustus on tunnustus. Ei tohi nuriseda.