haavatud

Täna õnnestus mul pastakaga sõrme torgata, nii et ikka veri väljas. Kuidas? No kui oled nii andekas enesevigastaja, kui mina seda olen, siis on vaid taevas piiriks. Nüüd sõrm valutab.
Huvitav, kas selle võiks tööõnnetusena kirja panna ja nõuda vabu päevi. Arvestades, et minu töö eeldab olulisel määral klahvide klõbistamist, siis haige sõrm ju pärsib seda märkimisväärselt. Ah, et kuidas ma praegu  siis kirjutan. Ninaga.

Kirju liblika suvi

Mina nägin eile selle suve esimest liblikat. Kirjut nagu ikka!
Muidu aga olen kõvasti villast visanud. Sõna otseses mõttes. Meie tulevane kodu peaks nüüd ikka jupp maad soojem olema. See villapanek on ikka üks kole töö. Mitu päeva sügelesin üle keha, nagu oleks seal villa sees püherdanud. Lisaks kraapis kurku ja ajas köhima. Tundsin end kui astmahaige hobune.
Selline töökas puhkusenädal oli. Ja kujutage ette. Suured munadepühad möödusid ilma, et ma oleks ühtegi muna ära värvinud, koksinud ega söönud... Sellised munadeta pühad olid ;)

puhkus

Hommikul panin tapeeti.
Lõunal panin villa.
Mida küll õhtul panema hakata? Tina? Tatti? Valikuid on mitmeid. Tõenäoliselt panen pool õhtut lapsi tudule, mille tulemusena jään ise magama.

jah, nii ongi

Ma ei räägi kellelegi

Tõruke ei lubanud sellest lasteaias rääkida. Aga blogimise kohta ei öelnud ta midagi.

Jah, te näete õigesti, see on moos. Parimat sorti maasika toormoos. Samas võib seda võtta ka kui pujäänide vihjet aegunud sisekujundusele. Meil küll polnud plaanis enne lõplikku kolimist korteris remonti teha, aga nüüd tuleb siiski natuke tapeeti vahetada.
Kusjuures Tõruke on juba nii suur poiss, et sai aru, mis valesti (seetõttu ei lubanud ka lasteaias rääkida). Täps aga oli väga rahul oma töö tulemusega ning poseeris uhkeldavalt selle kõrval. Usun, et võimalusel ta kordab seda.

Müüdud mees (või siiski ikkagi naine)

Millline tore naistepäev. Palju lilli, mitu torti ja eepilised armastuslaulud kitarre saatel.

Tuttav muster

Nägin täna Päikesepüüdjat unes. Peale kiiret sünnitust (sel ajal kui mina mööda haigla koridore ekslesin ja sünnitusosakonda otsisin, oli ta jõudnud juba ära sünnitada, kuigi  mingi 10 minutit tagasi olime alles koos) oli uus ilmakodanik juba süles.

Meenub see, et pisut rohkem kui 4 aastat tagasi nägin mitu ööd järjest, et Päikesepüüdja sünnitas. Niikaua nägin, kuni sünnitaski. Meenutage ise: http://maailmaparandaja.blogspot.com.ee/2012/01/rasedad-unenaod.html

No täna oli siis esimene kord. Veel mõned põnevate unenägudega ööd ja võitegi Päikesepüüdjalt rõõmusõnumit ootama hakata.

Kui nii peaks tõesti minema, siis kuulutan end hiromandiks ja selgeltnägijaks.