Vastutuul

Uhhuu, te ei kujuta ette milline tuul täna hommikul oli. Vastutuul. Oh ei, tuul polnud vastu mitte ainult väinatammil, vaid terve tee ulatuses. Algusest lõpuni. Mul oli tõisne hirm, et ma ei jõuagi lõpuni. Kõik see aeg, mis ma seal vastu tuult rühkisin, ootasin, millal need teod minust siis mööda kihutavad. Aga ei märganudki teisi. Kahtlustasin, et äkki ma lihtsalt ei tabanud seda hetke, kui nad mööda tuhisesid. Aga hiljem kui ma lõpuks poolsurnult kohale jõudsin, märkasin, et kaks paksu irvitavat tigu hüppasid pakiraamilt maha, ise veel norides, et ma olla liiga aeglaselt sõitnud, nad jäävat nüüd minu pärast tööle hiljaks. No on sindrinahad.
Koju seevastu oli hulka mõnusam sõita. Tuul ei olnud pöördunud ja tigusid poolnud ka enam raskuseks. Saan vuhises nagu motoriseeritult üle tammi.
Aga meil oli tööjuures hoogtööpäevak. Riisusime ja röövisime. Põletasime ka - vorste. Ahjaa, õunapuid disainisime ka. Praegu on moes väga väheste okstega puud.

Keegi käib minu jälgedes. Hommikul tööle kihutades kontrollisin - minu jäljerida mudas oli alles. Koju tulles aga avastasin, et keegi oli veel üritanud minu jälgi mööda minna. Nüüd oli seal palju rohkem jälgi.
Rumaluke.
Kas ta siis minu veast ei õppinud.. (Näete, palju rohkem jälgi kui eelmisel pildil)

minu jäljed 3 päeva hiljem

Kusagil veel soojad jäljed on teel,
Mis ma jätsigi seal soos.
Hommikuks veel soojad jäljed on teel,
Mis ma jätsigi seal soos.

Saaremaa siidikäpp strikes again

Ja nädalavahetusel riisusin röövisin ja põletasin lausa mitmel rindel. Nüüd on peod rakkus ja nina punane (veel punasem kui tavaliselt). Muide, pildil ei ole kujutet ei metsatulekahjut ega kulupõlengut. Tegemist on täiesti kontrolli all oleva lõkkega.

Pille jälg mudas

Reedel hakkasime meie Mpsiga kõrberänduriteks.
Nimelt seal kus ennemuistsel aal lainetas väike väin laiutab nüüd lõputu liivakõrb. Nii kaugele kui silm ulatub laiub kõikjal ainult liiv. Pelgalt selle peale mõtlemine tekitab janu.
Kaamleid meil kahjuks polnud, nii et kõrbe läbimiseks tuli kasutada oma enda väikesi jalakesi. Aga tasus ära. Nimelt teisel pool ääretuid veeväljasid asus Suur Kunstiteos. Nii nagu ka püramiidide ja Stonehengegi puhul jääb ilmselt igaveseks saladuseks, millised iidsed jõud sellise üüratu skulptuuri püsti panid (aga märkimist tasub, et jälgede põhjal võib järeldada, et need iidsed jõud kandsid kummikuid).
Siin ta on: Suur KunstiteosKõrberetkelt tagasitulles otsustasin, et meie teed Mpsiga lähevad nüüd lahku. Tema ragistas läbi kõrkjastiku. Kuna mulle see aga ei meeldinud, siis otsustasin ringiga minna. Halb otsus. Selles suhtes, et alguses oli kõik kena. Aga viimased 5 meetrit... huhh. Paistis olevat ilus kõva liivane pind, aga järsku - mulksti - ja olin kummikutpidi mustas haisvas mudas kinni. Muda kerkis kummikuservani ja mul oli juba hirm, et seal ma oma kurva lõpu leiangi. Läbi häda õnnestus siiski kindla pinnani sumada, kuigi iga hetk oli hirm, et kui ma just ise silmini sisse ei vaju, siis kummikutest jään ikka ilma. Nii et kui te juhtute üle väinatammi sõitma ja märkate üsna tammi ääres mudas jäljerida, siis teadke, need on minu isiklikud jalajäljed.

Saab sööki, saab jooki, saab priimat pannkooki...

Eile tegin. Kuna moos ei sulanud õigeks ajaks ära, tuli süüa pannkooke ilma moosita.
Täna söön siis moosi ilma pannkookideta.
Kui ma kunagi koju jõuan. Tulin täna jälle rattaga, aga mul on ju õhtul treening, järelikult jõuan koju alles vastu ööd.

kanuuga nädalvahetuses

Nädalavahetusel võis soomaa ääretutel veeväljadel kohata pirukakanuud. No see on nagu pirukaauto ainult ilma ratasteta. Aga pirukaid tihkelt täis. Kõiksugu pirukaid. Viineripirukaid ja kaneelirulle ja viineripirukaid ja kaneelirulle ja kaneelikukelusi ja viineripirukaid... Ja kõik kes meist mööda sõitsid või kellest meie mööda sõitsime said soodsalt pirukaid osta. Ja kui osta ei tahetud, siis pakuti tasuta. Kui tasuta ka ei tahetud, siis ahvardati mõlaga ja sunniti võtma.

Ja hoolimata pirukatest, pasteedileibadest ning pihaga kurkidest raskeks muutunud kanuutajatest ei läinud ükski paadike ümber. See oli muidugi halb. Tete ju küll vanarahvaütlust, et kes enne Jüripäeva ujumas käib, seda suvel kirbud ei tülita. Suures kirbuhirmus käisime saunast tulles siiski jões. Nüüd hüppavad kirbud meist kõrge kaarega mööda.

Õhtul istusime aga mõnusalt saunaonnis ja laulsime. Üle väga pika aja. Polnud nii ammu laulnud, et ei mäletanudki kuidas seda teha. Alguses liigutasin ainult suud ja häält ei tulnudki. Seejärel tuli hääl ka, aga hirmus kole hääl (aga ma ei lasknud end sellest häirida) ja lõpuks kui laulmine taas meelde tuli, siis läks hääl jälle ära.

Öösel üritasin pisut magada. Aga oh õnnetust. Kus sa magad kui hambad plagisevad külmast. No ei saa ju. Pugesin küll magamiskotti ja hobuseteki alla, aga soojem sellest ei hakanud. Aga mis ei tapa teeb tugevamaks. Ja mina olen nüüd oi oi kui tugev ainult natuke haige...

Tigudega võidu

Täna läksin jälle rattaga tööle. Olukord ei ole paranenud. Kaks tigu kihutasid minust nagu postist mööda. Mul on tunne, et nad käivad ka Ida-Saaremaalt Muhku tööl. Ja täna oli siis see päev, kus väinatammil oli vastutuul. Ei, mitte tugev tuul, pigem õrn ja mahe briis, aga vändata oli oi kui raske. No ei liigu edasi, lükka või tagant.
Aga endalegi üllatuseks jõudsin ikkagi tööle. Teod olid muidugist ammuilma platsis. Aga nad kihutavad ka.

Muide, ma kinkisin ka oma päevakese muuseumile, nagu Unistaja reklaamis. Mul neid päevi jalaga segada. Kuna osa teksti ja pilte kordub, siis ei hakka seda siia üles panema. Aga kes väga lugeda tahab, see pöördugu minu poole.

Nüüd peaks koristama hakkama. Omme lubas Laisik külla tulla, aga mul on siin selline pardakk, et ta ei mahu uksest sissegi...

Milline on sinu lemmik piirakas?

Kõigil, kes tulevad sel nädalavahetusel samale kanuumatkale kuhu mina lähen, paluks vastata väikesele küsitlusele ->
Kui teie soove pole küsitluses märgitud, siis võtta sõna kommentaarides.
Infoks. Pirukad on pärmitaignast.

Vormitu

Otsustasin kah rattarikkaks hakata ja kihutasin täna hommikul rattaga tööle. Kihutasin... isegi tigu kimas minust kurvis mööda. Nii aeglaselt ja vaevaliselt läks sõit. Ja kujutage ette - isegi tuul polnud vastu (kui tuul oleks väinatammi peal vastu olnud, siis ma kardan, et väntaksin siiamaani ühe koha peal). Aga näe, kohale jõudsin. Kuigi tuleb tunnistada et vorm on ikka häbemata vilets. Meenutab millimallikat.

See tuleb sellest, et olen laisk nagu kevadine kärbes ja mitte ei raatsi ennast liigutada rohkem kui hädapärast vajalik. Näiteks matk diivanilt külmkapini on juba suur ettevõtmine.
Aga ots on lahti tehtud ja rattahooaeg avatud. Nüüd tuleb vaid piisavalt jõudu koguda, et jaksaks õhtul koju tagasi ka sõita.

P.S pilt on täitsa minu tehtud. Kõik autoriõigused on minu :D

Hoirassasssaa ja pudel kasemahla!

Pikk nädalavahetus on seljataga. Ja kuidagi ei taha end rakendada töövankrit vedama. Peale nii pikka nädalavahetust oleks vaja veel ühte päeva taastumiseks.
Aga mis siis tehtud sai? Esiteks ohtralt riisutud, röövitud ja põletatud. Nagu igal aastal. Aga ma olen oma hirmuvalitsemist laiendanud ja seekord sai tegutsetud lausa mitmel rindel. Lisaks oma metsalt vibutasin ma reha ka Mpsi puisniidul.

Hoirassasssaa ja pudel kasemahla!
Seda kasemahla on seal niipalju, et võiks lausa villima ja hingehinna eest müüma hakata.

Selle aasta esimene grill sai ka ära söödud. Nii et ots on lahti tehtud.Muide, mul oli eile sünnipäev. Sellega seoses sai maha peetud traditsiooniline sünnipäevapiknik. Väike matk grüünesse päädis kõrge kivi otsas pirukate söömise ja kellukese joomisega. Ainus halb asi oli selles, et kivil polnud eriti horisontaalset pinda, millel meie kristallklaasid seisnud oleks. Aga õnneks oleme piisavalt osavad ja ei vajagi horisontaalset pinda. Isegi negatiivse kaldega pinnal suudaks me korraliku seitsmekäiguslie lõuna maha pidada ilma, et eksiks etiketireeglite vastu.
Metsanotsud tegid meile ka aurongkäiku. Kuigi käik selle kohta kuidagi öelda ei saa. Kõigepealt tormas miljon siga meie eest paremale ja siis hetk hiljem kihutasid kõik tagasi vasakule nii et maa müdises.

Naerata, lind lendab.

Orissaare võib ilma igasuguste süümepiinadeta nimetada Eesti pimeduse pealinnaks. Ma kahtlustan, et Aafrika mudaonnides võib ka tihedamini elektrit kohata kui meil. Eile näiteks jälle polnud.

Pimeduse varjus sai oma esimene sünnipäevakingitus lahti tehtud. Ja tuba sai (välklambi) valgust täis.

Jah, kuna ma oma eelmist fotokat üritasin ujuma õpetada (ebaõnnestunult), siis mul vahepeal nagu polnudki sellist põrgumasinat. Muretseda seda ka endale ei saanud, sest meil oli ju Unistajaga kihlvedu. Kuna ma selle aga võitsin, siis polnud mul enam mingit takistust kaamera soetamiseks. Vajadus oli aga suur. No kui ma käin Mpsiga hulkumas ja tema tundide kaupa Remot mängib, siis hakkab mul ju igav. Aga nüüd, mil on mul fotokas, saan ma teha ohjeldamatult pilte pildistavast Mpsist.

Nii et naeratage! Punapääsuke lendab.

Urr-põrr-porr-grrr

"Mis hirmus müra see on?" mõtlete. "Ei tea kas mõni traktor sõidab mööda???"

Ei, see pole traktor. Minu kõht koriseb lihtsalt.

Põrr-urr-porr-grr....

Väljasõit grüünesse

Eile otsustasime ilusa ilma puhul väljasõidu korraldada. Pakkisin oma imetabase piknikukoti ja hüppasimegi Millisse. Kes oleks osanud arvata, et minu auto on tegelikult jäälõhkuja/allveelaev. Aga seda näikse ta olevat ja oma ülesandega tuli ta edukalt toime. Muidu me polekski ehk Harilaiule jõudnud. Nimelt oli teepeale ookean tekkinud. Milli ujus sellest ilusasti läbi.
Jah, meie eesmärk oli käia vildaka majaka juures ja niisama mööda randa ringi hulkuda ja vaadata, mida põnevat meri kaldale kandnud on. Valdavalt jalatseid. Pikki randa vedeles igas suuruses ja kujus jalanõusid. Selle üle oli mul muidugi siiralt hea meel. Nimelt olin otsustanud kanda oma uusi matkasaapaid. A nagu uute saabastega ikka, ähvardas oht, et need võivad hõõruma hakata. Sellisel juhul oleks võinud ma vabalt rannast mõned sobivad kingakesed võtta. Õnneks seda siiski vaja ei läinud.
Imetabase pikniku pidasime ka maha. Ilm oli lihtsalt suurepärane - soe ja vaikne. Ja ühtegi inimest ka näha polnud. Täitsa priima.Lisaks põnevatele mereleidudele kohtasime rannas ka ornitoloogilist haruldust - Vilsandi mudapaksukest (ornitoloogide seas tuntud ka kui põhjavint). See on selline haruldane paks linnuke. Kõike rohkem ähvardab neid surnukstallamine. Sellele konkreetsele eksemplarile oleksin peaaegu et peale astunud. Nii julge oli teine. Lendamast ta keeldus. Jõudsime järeldusele, et tal läheks lihtsalt lennates süda pahaks. Keksis teine pikka aega meie ees ja keeras paremat ja vasakut külge. Üsna edev lind.
Hülged ulgusid ka eemal. Õõvastav heli.
Päikseloojangu eel jõudsime vildaka majakani, mis teadupärast polegi enam nii vildakas. Väike fotosessioon seal ja saigi hakatud kodupoole jalutama. Kõigest miljon-triljon kilomeerit.
Kokkuvõttes, väärt matk oli!Illustratiivse materjali autoriks on loomulikult Mps.

Kirju suvi tuleb...

Aga just praegu lendas minu akna tagant läbi kirju liblikas. Selle kevade esimene!

Kogu tõde minust

Nii, kui te tahate teada endast Tõde (jah, suure algustähega), siis tehke teiegi suur Numeroloogia test. Puhtalt nime ja sünnikuupäeva põhjal öeldakse ära teie kohta kõik mis öelda annab ja rohkemgi veel. Näiteks sain ma teada, et minu elutee number on 55. Nüüd ma tean, millise raja pean valima, kui seisan elu ristteel.

Iseloomu kaart numeroloogia põhjal:

Elutee number: 55

Elu eesmärk

Eristada õiget valest (lihtne - valel on lühikesed jalad)
Aidata inimkonda erinevate uuringute ja leiutiste abil (Maailmaparandaja nokitseb. ma ükskord leiutasin pliiatsiterituskeskuse. See on ka kõik)
Kasutada oma fantaasiat (elu eesmärk on kasutada fantaasiat, see kõlab nagu oleks elu eesmärk kasutada aju...)
Tegutseda omal alal juhtiva figuurina (kas mu elu eesmärk on juba täitunud...)
Vahendada informatsiooni (seda vahepeal muundades kasutades fantaasiat (vt eeleelmist vastust))
Tuua maailma valgust (jah, mina olengi valgusetooja...)
Innustada ja motiveerida (...ja motivatsiooniallikas)
Parandada looval viisil maailma (maailmaparandaja, ma ütlen)
Suhelda suurte massidega (...eee tõesti?)

Iseloomulik

Saavutada kõik, mis soovib
Jõulisus
Tugevad tunded
Karismaatilisus
Närvilisus, pingelisus
Suur otsustavus ja vastupidavus
Saavutab edu kus tahes
Meisterlikkus

Tekitavad probleeme

Eksimine valele poole (alatu laim..)
Enesehaletsusse langemine
Pelgurlus
Teiste ärakasutamine
Enesekesksus
Lühinägelikkus
Võimuhimu

Oma mina number: 6

Võimed

Vastutustundeline
Abivalmis
Aitab alati abivajajaid
Töötab väga noorte, vanade ja haigetega
Kunstikalduvused

Positiivne

Sõbralik
Sümpaatne
Mõistev
Avatud ja aus
Helde

Negatiivne

Ohverdab end liiga palju
Sekkub teiste asjadesse
Muret tundev
Võtab liigset vastutust kanda

Püüdlus: 3

Motiivid

Tahab end väljendada näideldes, lauldes, kirjutades, joonistades jne
Tahab osaleda sotsiaalses elus
Tahab luua ilu oma ümber
Tahab tutvuda erinevate harrastustega

Positiivne

Sõbralik
Sotsiaalne
Tasakaalukas
Intuitiivne
Oskab end väljendada

Negatiivne

Hajutab oma jõude
Pinnapealne
Tundlik kriitikale
Armastab keelepeksu
Kriitiline

Mulje: 6

Mulje

Tore ja nutikas
Õnnelik (tekitab sageli kadedust)
Ülevoolav, ülepakutud välimus
Rõõmus ja optimistlik
Pinnapealne ja keigarlik
Sotsiaalne

Vot selline ma olen. Numeroloogia ei valeta ometigi ju. Ja kui teil millegipärast pole jäänud minust muljet kui sotsiaalsest optimistlkust ja õnnelikus keigarist, siis... paha lugu küll. Vaadake uuesti.