Oi ma olen täna tulbi olnud!
Koristasin peaaegu terve korteri ära (va Mpsi kabinet, seda ma targu ei puutu. Inimesel peab siin ilmas ka mingi privaatne koht olema. Ülejäänud korteri olen ma niikuinii vallutanud. Isegi selle imaginaarse toa, mida meie korteril pole, aga kuhu ma pidevalt üleliigseid mööblitükke paigutan). Seda ei juhtu just ülemäära tihti. Ma olen laisk ja mugav inimene ja enamasti piirdun sellega, et lükkan suurema sodi vaiba alla. Täna siis koristasin vaiba alt ka. Olen enda üle väga uhke!
Ja teiseks tegin sellise haruldase liigutuse, et esimest korda selle aasta jooksul võtsin voodi alt värvid välja (koristamise käigus jäid ette). Ja kuna need juba käes olid, siis tõmbasin paar kriipsu ka paberile. Tulemuseks võib öelda, et tõenäosus, et Sandra oma õiglaselt nõutud tõlketöötasu selle sajandi jooksul kätte saab suurenes kordades. Nüüd tuleb veel üks tänitajalinnuke joonistada ja siis on valma.
Tundub, et maad on vallutanud mingi koristamishullus. Ka mina koristasin laupäeval nagu pöörane - tõmbasin absoluutselt kõik nurgatagused laiali ja tulemuseks oli 12 kilekotitäit pahna ja avastus, et ma ei pea lähima 2 kuu jooksul eriti toidupoodi minema :)
VastaKustutaKas Su imaginaartoas on mööblit palju? Põranda pühkimine raskeks ei lähe? Või tõstsid mööbli koristamise ajaks hoopis teise tuppa?
VastaKustutaKorraanomaalia korteris on kadunud ja endine kord on taastatud. St kõik on jälle segamini.
VastaKustutaAga mis puudutab minu imaginaarset tuba. Siis loogilisdelt võttes, peaks sellel korteril üks tuba veel olema. Iga kor kui ma mõtlen näiteks, et kuhu üht või teist asja paigutada lipsab peast läbi mõte, aga kui paneks selle hoopis SINNA tuppa. Enne kui meenub, et seda pole.