Uru, sul on kriim...

Käisin siis ommikul Eesti oma ajaloolist absurdikomöödiat "Malev" vaatamas. Istusin üksinda ja itsitasin terve filmi. Tüdruk kes minu kõrval istus oleks mind arvatavasti poolsegaseks pidanud, kui ta ise kogu aeg laia häälega naernud poleks. Aga oli ka naljakas.
Eriti tore oli see koht, kus Uru oli hiies ja miskid tibid tulid sinna. Ega seal muud nagu polnudki, aint üks auto sõitis puude tagant läbi :D Ja Kuressaare loss, kuhu juurde oli kirjutatud pariis ja siis veel Vesse pojad ja kaugemad sugulased.
"Öö söö töllö, pööb Hööömöölö rööstömö jö vögöstömö mönömö"*
see on Vesse

Aga see eluke siin näibki üks Absurdikomöödia olevat. Eile sai viimast korda supilinnas Kairi juures käidud - pisarate peol. Ainsad pisarad, mis valati olid naerupisarad. Veidike Kairi pannkooke ja juba sünnivadki sellised maailmaparanduslikud ideed, et oi oi oi ja uina muina**. Eriti meeldis mulle kuivkäimlas turba, saepuru ja muu sellise materjali asendamine hobusepabulatega. Pidavat hea komposti andma. Kujutage ette kui tore see oleks - teete oma häda ära ja siis viskate kõrval asuvast tünnist paar pabulat peale...

Mina aga vaatan nüüd pidevalt selja taha. Mitte, et ma kardaks, et keegi mulle nuga selga tahaks lüüa, nii paranoiline ma ka pole, aga asi on selles, et selja taha jääb ju loode! Loodekaarest on aga huvitavaid asju oodata :D
vaatavad ka loodesse...


* Tõlge: Ei saa tulla, peab Hiiumaale rüüstama ja vägistama minema.
**See on Annaliisa lemmikväljend praegusel hetkel, mis tõlgituna tähendabki oi oi oi ja uinamuinat