pühapäev, detsember 30, 2007

Viin ja hapukurk

Täna õe juures leidis aset sellin vahejuhtum:
Murdjalapsuke oli salaja laua juurde hiilinud ning ühe viinapitsi enda omandisse hiivanud. Ilmselt oli ta natuke limpsanud ka, sest miks muidu ta nii haput nägu tegi, kui ta avastati
"Andke talle morssi peale juua!" õpetasid abivalmid kaaskodanikud.
"Andke talle parem hapukurki kõrvale!" soovitasid elukogenumad.
ja antigi!

laupäev, detsember 29, 2007

A kas teie teate mida saab iga lonksu veini eest?

Hommikuse peavalu?
10 kcal?
Igavese nooruse ja ilusa elu kõrge eani?
Plekid mis pesus maha ei tule?

Mina tean. Ja just selle pärast jõin ma täna veini väikeste lonksudega. Ja võõrastest klaasidest, kui enda oma käepärast polnud.

Muideks valgustajad kipuvad tihti joodikuteks kätte ära minema...

reede, detsember 28, 2007

Ihihii ja ahahaa

Ma pole ammu nii palju naernud kui täna õhtul (aga ausalt, ma pole ammu ka nii palju šampust joonud). Kõik ajas naerma. Absoluutselt kõik. Ja uskumatu kui ühel lainel me Pillega olime. No lausa uskumatu. Me näeme üksteist keskmiselt kolm korda aastas ja endiselt mõistame teineteist poolelt sõnalt. Ilmselt need 8 aastat pinginaabrindust pole jälgi jätmata meist möödunud. Ja aliases olime me võitmatud. Ainult tema ei suutnud mulle seletada mulle nõnda võõrast sõna nagu südamevalu (sest nagu Murueit ütles - mul on ju Mps, mis südamevalu mul siin olla saab ja lisaks on mind viimasel ajal taanud miskine põhjendamatu optimism) ja mina ei suutnud Pillele seletada sõna pladistama. See võis tulla sellest, et tegelikult oli kaardil kirjas plaadistama....
Aga lõbus oli. Väga.
Ja pannkoogid maitsesid heaste!

neljapäev, detsember 27, 2007

Mägramanööver

Täna hommikul unisena linna poole kihutades juhtuski see, mille eest mind hoiatati ja mida ma pimedas sõitmisel kõige enam kardan - loomad teel. Õnneks ei olnud teel mitte põder, lehm ega isegi piison mitte, aga just minu lähedalt tormas teele üks koerasuurune karvane elukas. Oli see nüüd kährik, paks rebane või mäger, seda ma ei tea. Igastahes jooksis ta keset teed, märkas mind, tõmbas pea õlgade vahele ja jäi otse minu sõidutrajektoorile kössitama. Ega ma eriti palju pidurdada jõudnudki, ta oli nimelt häbematult lähedal, aga ma poleks iial uskunud, et ma nii kauniks mägrapõikeks võimeline olen.

Igastahes. Kõik kährikud, kes te juhtute minu blogi lugema. Olge nii head ja vaadake enne tee ületamist vasakule, paremale ja veelkord vasakule. Ja kandke helkurit või midagist.

Tegelikult poleks ma üldse tahtnud ommikul enne kukke ja koitu kusagile sõita, mul oli seal kus ma olin palju parem. Ma ütleks kohe, et väga palju parem. Tahan taaagaaasiii.

Kokkuvõttev postitus e kuidas möödus aasta 2007

(hoiatus, tuleb pikk sissekanne, aga 2007 oli ka erakordselt pikk aasta, selle algus on juba unustusse vajunud)

Aasta 2007 on olnud selline vastandlik. Kui nüüd kogu see peatselt mööduv aasta panna ühte lausesse, siis kõlaks see umbes nii: Tagasi lapsepõlve, edasi iseseisvasse ellu!

Sest just nii ongi ju olnud. Tulin tagasi koju ja olen avastanud enda jaoks taas lapsepõlve rutiini. Samas esimest korda elus on mul korralik töökoht ja ma teenin ise raha (mitte ei ela oma tuleviku arvelt nagu ma senini tegin).


Mis siis sel aastal põnevat juhtus? No esimese asjana tulevadki meelde koju kolimine ja tööle hakkamine. Üritangi siia kirjutada mõned mälestusväärseimad sündmused (ehk mida mul õnnestus meenutada).


  • Kas tõesti oli see tänavu kui minu joonistatud töövihikud ilmusid? tundub nagu u miljon aastat tagasi. Samuti valmis kolme põrsakese raamat, mida jagatakse küll ainult valitutele.

  • Tegin koletumal hulgal katseid ja üritasin oma artiklit valmis kirjutada...päris valmis ta veel pole :(. Ja see kooli osa polnud üleüldsegi edukas.

  • Töötasin kaks nädalat hea inimesena ning selgus, et oma unistuste tööle - muuseumimutikeseks ma ei sobigi :(, aga riigiametniku raske tööga olen kuidagi ikka hakkama saanud, vähemalt praegu ei ole tunnet nagu ma oleks täielikult ebaõnnestunud.

  • Kevadel õnnestus mul saada tallatuks - veel üks valus mälestus. Muidu ehk polekski meenunud, aga ma kirjutasin sellest nii pikalt ja põhjalikult oma blogis.

  • Ja naaberelu huvitavate naabritega pakkus põnevust aasta esimesse poolde. Samasse perioodi jääb ka suitsu-pille ajastu ning kooselu Wincenti ja tema suguvõsaga.

  • Kaks rattamatka, kaks hiiumaamatka (osaliselt kattuvad ratta omaga), unustamatu kanuumatk. Kas tõesti jalgsimatka polnudki?

  • Liitumine kaalunälgijatega ja seoses suurprojektiga "mingisuguseks suveks saledaks" toimunud 10 kilone kaalulangetus (a kui see jõulu ja uusaastatrall on läbi, siis ilmselt õnnestub nulli tagasi saada). Suhteliselt edukas naiselikkuse arendamise programm.

  • Pulmas käisin :) Matustel ka :(

  • Remonti olen teinud. Nii kodus kui võõrsil.

  • Igatsugu erinevaid ägedaid ettevõtmisi pidusid ja prallesid on kambakesega korraldatud.

  • Sain omale päris oma saani! Hakkasin sportlikuks (mitte eriti edukalt).

  • Jahil käisin - esimest ja teist korda elus.

  • Esimest korda elus sõitsin suuremas linnas kui kodukülake ja jäin ellu!

  • Olen olnud oi oi ku õnnelik ja vahel natuke kurb ka, aga rohkem siiski õnnelik. Ja armastatud ja armastanud ja mis nii viga elada üldse. See ju muudab kõik heaks :D
Aasta alguses sai lubatud nii mõndagi:
  • Jonnin vähem. Palju vähem. - Jonnisin pisut vähem, aga arenguruumi on veel küllalt.
  • Laisklen vähem. Veidike vähem. - ma peaaegu et ei laiselnudki, aga suurt midagi ei teinud ka...
  • Olen usinam õpilane. Veel usinam? Annan endast parima, et lõpetada ja kui ei lõpeta, siis nibin nabin :D - ei õnnestunud täita seda lubadust, heal juhul lõpetan tuleval aastal nibin nabin
  • Ei mudamasendu muul põhjusel kui muda. - mudamasendusi oli keskmisest vähem tõesti.
  • Raha palju ei kuluta (mida pole, seda ei saa kulutada, lihtne ja loogiline) - hakkasin hoopis teenima, seega tekkis ka kulutamise võimalus...
  • Joonistan rohkem (jõuluvana tõi mulle õlivärvid). -kas nüüd just rohkem, aga natuke sai ikka kritseldatud
  • Kirjutan valmis teise osa Surematule Romaanile.- olen vilets lubaduste täitja... Aga see Surematu peab oma lõppu veel kaua kaua ootama....
  • Olen üldse ilusam, targem, osavam, armsam, lõbusam, sõbralikum, lahkem jne- no seda ma kindlasti olin. Kujutage ette, veel osavam ja ilusam ja targem ja armsam ja lõbusam ja sõbralikum.... uskumatu, aga tõsi.

Aga üldiselt jään oma aastaga rahule. Ja tagasi vaadates on üldmulje ikkagi kaunis.

Oma järgmise aasta lubadused panen ka peatselt kirja. A ma pean vaatama, et ma seekord valiks miskid reaalsemad lubadused ( a la ostan endale uued teksad - seda teen ma niikuinii)

teisipäev, detsember 25, 2007

Igavesti noor!

Nii, nüüd on siis teada, milline ma näen välja siis kui ma olen juba üpriski vana. Kortsus ja kuivetunud? Eei, jõuluvana hoolitses selle eest, et ma ei muutuks enam päevagi vanemaks (välimuse poolest siis). Sain terve hunniku kreeme ja võideid ja salve ja palsameid, mis peatavad minu jaoks aja. Vot nii!

Aasta kokkuvõte (vol1)

Blogimaalilmas liigub selline aastakokkuvõtte mäng. Reeglid on lihtsad. Tuleb kirjutada üles esimene lause iga kuu esimesest postitusest. Kus näis vajalik, seal panin terviklikuma pildi saamise eesmärgil mitu lauset. Aga minu aasta oli lühidalt järgmine:

Jaanuar:
Nii, laisiku eeskujul panen kirja oma selle aasta lubadused. Kõigepealt luban, et olen see aasta parem kui olin eelmisel aastal.
Veebruar:
Eelmises postis mainisin, et käisin linnulahel. Aga ma ei maininud, et ma varastasin õe fotoka selleks ajaks. Aga ma andisn selle tagasi, nii et päris vargus see nagu polegi.
Märts:
Täna käisin üle miljoni aasta jälle laboris. Avastasin kapist seisma jäänud proovid. Mul on väga kahju nendest lootustandvatest tsivilisatsioonidest, mis seal anaeroobsetes tingimustes tekkinud olid, aga ma hävitasin nad.
Aprill:
Vaadake ruttu aknast välja suur õhupall on taevas!!!
Mai:
Iga päevaga jääb minu korteris asju aiva vähemaks. Minu tuba üha tühjemaks ja kõledamaks ja võõramaks. Külmkapp lendas täna hommikul külmkappide maale. Kõik minu miljon padjasõjardist patja saadeti saarele missioonile ja migratsioonivalus kalad sõitsid ka ära.
Juuni:
Kui ma Tartusse pidin minema saunabussiga, siis järjepidevuse hoidmiseks tulin ma tagasi duššibussiga.
Juuli:
Nädalavahetusel toimus orjanduslikus lõnas suur pidu ja pillerkaar.
August:
Käisin Jääääre kontserdil. Oli tõesti tunne nagu oleksingi ma jäääärel istunud. Nii külm oli. Varbad meenutasid väikesi siniseid jääkuubikuid ja ähvardasid iga hetk küljest ära kukkuda. Õnneks kõrvad selliste hirmsate ultimaatumitega välja ei tulnud ja nad püsisid ilusasti pea küljes.
September:
Tere tulemast tagasi!
Oktoober:
Teate mis juhtub, kui keegi kuritahtlik inimene (võimalik, et mina) jätab avatud küünelakieemaldaja lauale ja siis tuleb keegi tuulepäine inimene (võimalik, et mina) ja selle märkamatult ja kogemata ümber lükkab kohta, kuhu on keegi hooletu inimene (võimalik, et jälle mina) jätnud vedelema minu mp3-mängija?
November:
Auh. Auh.
Detsember:
Polegi nagu eriti midagi põnevat juhtunut, aga sünnipäevaõnnitlustele vahelduseks võiks siiski paar maailmaparanduslikku rida ikka ka kirjutada.


Plaan on veel selle aasta sees väike kokkuvõttev postitus kirjutada. Ilma reegliteta. Näis kas saab teoks.

esmaspäev, detsember 24, 2007

Jõulukallistus teile

Kallid sõbrad ja blogikülastajad. Soovin ilusat jõuluaega teile kõigile! Ja pisut jõulutunnet saadaks teile ka. Ning suure suure jõulukallistuse!!! (Võite end lumememme asemele kujutada, siis teate, millise saate).

neljapäev, detsember 20, 2007

Naiselik nõrkushetk

Tabas mindki naiselik edevus ja mõtlesin, et peaks ikkagi jõulupeoks uue kleidi ostma. Olingi ühte hõrku eksemplari päevi poes piilumas ja proovimas käinud. Ilus oli küll, aga kallivõitu ja no kaalusin pikka aega et kas võtta või jätta. Täna siis jõudsin nii kaugele, et otsustasin kasutada õlekõrt ning paluda sõbralt abi. Tellisin oma moealase nõustaja - ema - poodi, et tema annaks oma kriitilise hinnangu. Poes avastasin, et minu unistuste kleidikest polegi enam stangel rippumas. Ja siis... Mida ma näen... Minu kallis töökaaslane otsib samuti endale jõulupeokleiti ja teiste hulgas on tema käes ka minu poolt väljavalitud hilp. Mu silmad lõid särama ja ma lausa rebisin töökaaslase käest selle, mis kuulus õigusega mulle. Võidukalt suundusin oma saagiga proovikabiini!


Tuleb tunnistada, et ma seda kleiti ikkagi ei ostnud... Peale pikka peegli ees edvistamist, mis päädis otsusega, et olgu ma siis ostan selle, leidsin kassa poole suundudes, et seelikuosal laiutab plekk. Ja mina ei taha kleiti, mis näeb välja nagu oleks keegi teine sellega varem juba peol käinud....

Vot sellised naiselikud hetked kirgastasid minu tänast päeva!

Idüll

Mmmm, te ei kujuta ette, milline idüll mul siin valitseb. Klaasike veini, tükike juustu, jäätmehoolduseeskiri...

kolmapäev, detsember 19, 2007

Päev, mil kõik läks hukka...

Tänane päev on olnud...ütleme...kohutav.
Kõigepealt hommikul sain natuke sõimata tööl. Ma ei kannata kui minuga riieldakse, kurjustatakse või midagi muud säärast tehakse. Isegi kui see on põhjendatud pahandamine. Siin tekib küsimus, et miks ma siis töötan riigiametnikuna, kelle põhiliseks tööülesandeks näikse olevat kuulata sõimu, kurjustamist ja süüdistusi? Hea küsimus.
Seejärel avastasin ma postkontoris maksta üritades, et rahakoti olen ma tööle unustanud. Jalutasin siis koju ainult selleks, et leida, et minu võtmed ootavad mind seal juba ees - teiselpool ust. Lukustatud ust. Mõtlesin, et helistaks siis emale, et ta mulle võtme tooks, aga oh õnne, ka telefoni olin ma koju unustanud. Paanikašokolaad oli samuti kodus luku taga. Kuna ema täna pidutseb ja isa täna pidutseb, siis polnud mul vähimatki mõtet ukse taga istuda ja nende naasmist oodata ja tipa tapa jalutasin linna tagasi (mõtlesin küll, et võtaks bussi aga rahakotti polnud ju). Ja kõige tipuks ostsin ma moosiga komme, kuigi ma tahtsin ilma moosita komme.

Sellise ebaõnne puhul on lausa hämmastav kuidas mul ikka veel on õnnestunud täitsa positiivne tuju säilitada.

P.S Rasketel aegadel sobivad ka moosiga kommid...

teisipäev, detsember 18, 2007

kraamilugu

Vaadake jõulupoodlemisele vahelduseks väikest videolõiku. On küll täiesti Ameerikakeskne, kuid natuke võiks ikka mõtlema panna.

http://www.storyofstuff.com/

Igastahes soovin jõulueelsel ajal vähem mõttetu nänni kinkimist. On ka teisi meetodeid, kuidas näidata inimestele, et neist hoolid. Mine kallista näiteks.

esmaspäev, detsember 17, 2007

selgitus

Täna jõuti minu blogisse otsingusõnadega: "surnud on kapten ja meeskond".
Pean vajalikuks teatada, et see kuulujutt on pahatahtlik ja ekslik. Lugege Kapteni päevikut ja te veendute, et vaprad kosmoserändurid on elus ning parima tervise juures Kassiopeial. Kui tahate külla minna, siis panen siia nende asukoha kaardi. Ilusal selgel talveööl võite neile lehvitada ka.

täna õpime Hispaania keelt




P.S Ära sa kunagi usu netisõnastikke, need võivad valetada ka... küsi parem unistajalt.

Vanade eestlaste jõulukombed

Tänases kööginurgakeses tahaks rääkida traditsioonilistest jõuluroogadest.
Põrsakesed värisevad, mõeldes jõuludele, sest juba vanarahvas küpsetas pühade paiku ikka lihapallikesi. Ja mitte tavalisi, vaid prohvetlikke lihapallikesi (hiinlaste õnneküpsised on puhtalt meie pealt maha viksitud). Siinkohal teile väike spikker, mida üllatuslihapaalid teile tulevikust pajatavad:
pähkel - keeruline ülesanne ja ootamatud raskused, millest siiski üle saadakse
sidrun - imeline tervis kogu järgnevaks aastaks
ohtralt pipart ja vürtse - põnevat ja teravate elamustega reisi
küüslauk - saad lapse
oliiv - kõik pole kuld, mis hiilgab (pahaendeline)

Võite isegi arvata, et mina sain küüslauguüllatusega lihapallikese. Nii et kiirustage kes te tahate pronksibeebit saada. Ma võin ette jõuda. (kuigi minu arust on vanarahvas veider. Beebi saamine eeldab väga lähedast kontakti mõne teise inimesega. Küüslaugu söömine tagab ilusasti selle, et sinu privaatruum laieneb märkimisväärselt).

Ja kui iidsed eestlased olid oma kõhud üllatustega lihapalle ja muud suupärast täis puginud ei visanud nad voodisse leiba luusse laskma vaid võtsid ringi/paaridesse/organiseerimata grupingutesse ning hakkasid temperamentse muusika saatel puusi nõksutama. Loomulikult tantsisid juba ennemuistsetel aegadel omavahel ainult naisterahvad. Tantsiv mees oli amoraalne ja selline heideti ühiskonnast välja. Mehed vaatasid pealt loomulikult. Aegade jooksul on nii mõndagi muutunud, kuid see jõulutraditsioon on jäänud samaks.

Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi.

Kui aga hääled olid kähedaks karjutud, külakuhjad moodustatud, Leili tapetud ja pudelid tühjaks kaanitud, siis algas jäätmekäitlusteemaline pandipakendimäng. Mille käigus kükkide, kallistuste ja žongleerimise vahel võeti kokku ka mööduv aasta ning tehti suurejoonelisi plaane uueks.

Ei, vanade eestlaste kombel jõulutsemine on tore ja mina jäin väga rahule. Suured tänud korralduskomiteele ja kallitele sõpradele, kes piu nii nautimisväärseks tegid.

P.S Kas ma mainisin, et ma ise sõitsin sinna kohale ja peaaegu ei eksinudki ära? Igastahes nii läkski. Ja kraavi ka ei sõitnud. Avariid ei korraldanud samuti.

pühapäev, detsember 16, 2007

Aga kas teie teate, mida tähendab kui leiad jõuluõhtul lihapalli seest küüslaugu-üllatuse? Sellest ja paljudest muudest iidsetest jõulutraditsioonidest kirjutan teile juba homme. Nüüd aga lähen ja nõksutan puusi äsjaõpitud bachata sammude järgi.
Üks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõksÜks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõks
Üks kaks kolm nõks

reede, detsember 14, 2007

Sticky world...

Maailm on muutunud üheks kleepuvaks kohaks. Ükskõik mida ma ei katsu, igale poole jään kinni. Nagu kärblane paberi külge. Ei saa enam liigutada, kleepun, tardun, siplen, annan alla...


Tegin glasuuriga piparkooke nimelt.

Langes tähti sel öösel...

Mul on kolm päeva äärmiselt kehv tuju olnud. No lihtsalt tahaks nutta üle kõige (aga ei saa, patja pole). Täna olukord pisut paranes seoses külaskäigua Laisiku residentsi. Sõime kana porganditega ning veiniklaasi kõrvale vestlesime elust ja armastusest (st meestest).
Koju tulles sattusin kesk tähtedesadu.
Tähti kukkus ümberringi nagu vihmapiisku. Aga ma olin ettevalmistunud - teadsin küll mida soovida.
Ja mu soovid lihtsalt peavad täide minema, muidu ma ei mängi ja hakkan jonnima. Ma ei taha ju ometi palju, või mis?

neljapäev, detsember 13, 2007

Eputab...

Aga mina sain täna endale uhked kummikud.

kolmapäev, detsember 12, 2007

Jjingle bells, monkey smells...

Täna tehti meil tööl suitsukatet. Ilmselt hämarate tegude varjamiseks. Mina aga ei lasknud end sellest eriti häirida vaid ümisesin vaikselt jõulualue edasi. Päev otsa olen ma meenutanud laulusõnu ning omaette laulu laksutand. Seda kõike pisikese lauluvihikukese hüvanguks. Oodata on väikesetiraažilises trükis Laulikut vol 3. (e helerohelise unistuse jõulueri)
P.S Pilt ei ole mitte udune selle pärast, et teil oleks vilets kuvar või prillid udused või midagist, asi on selles, et minu tuba oli suitsu täis sel hetkel.
P.P.S Minu töölaud on tõetruu ja kujutab reaalset olukorda
P.P.P.S Need täpid seal pildil pole mitte pisikud vaid seesama suits. Tõmbas kohati tükki.

teisipäev, detsember 11, 2007

Hiired

Mina nägin täna öösel huvitavat und. Kaks helepruuni hiirt kõndisid mööda radiaatorit ja sikutasid juhtmest pistiku seinast välja. Mind nad ei kartnud ja lõpuks keerasid lausa minu voodisse magama. Mina ka neid ei kartnud, aga ma leidsin, et häbematusel on piir ja ajasin nad ära.
Selline lugu lihtsalt

esmaspäev, detsember 10, 2007

Lainepõhjas

Tegelt võiks see tööpäev juba läbi olla. Mul oleks kodus mustmiljon palju asjalikumat asja teha kui siin passida. Tööl on veider komme käia lainetena. Mul on kuri kahtlus, et igatsugu nõmedad tööülesanded teevad seda meelega - kogunevad ukse taga kuni kriitiline mass on koos ja siis tormavad tsunaamina peale. Ja kooliasjad sabarakkudena tulevad ka samal ajal. Ja muud kiired asjad samuti. Kõik kogunevad puntrasse. Ja siis kui oled tükk aega töötanud higipull otsaees ja kõik napilt enne tähtaega valmis saanud, siis on täielik vaikus... mitte midagi... isegi telefon ei helise (sest kallis härra ajakirjanik ei helista) vaikus.... kuni ühel hetkel uus kohustustelaine!

Ma siin kasutan illustreerimaks kalli kollegi pilti, sest mul siin on parasjagu vaikne (aga tal näikse pidevalt miskine ürgorm olevat).

P.S Segamini töölaud pildil on siiski minu isiklik.

laupäev, detsember 08, 2007

Palju õnne sünnipäevaks Margus!

Pildil on näha mind ja murdjalapsukest piparkooke küpsetamas. Selle ühe tegin ma spetsiaalselt Margusele. No et ta oma suure vanuse üle ei kurvastaks.

Aga jah, täna on olnud jõuluteemaline päev - käisin ja tegin ära suurema osa oma jõulushoppingust (ülejäänud on puhas nikerdamine) ja küpsetasime piparkooke. Viimane pannitäis kõrbes traditsiooniliselt pisut ära, aga muidu tulid täitsa imelised piparkoogid :D Murdjake on täitsa osav piparkoogitaja. Ainult ta tahtis ühele pisikesele taignatükikesele mahutada tunduvalt rohkem piparkooke kui sinna tegelikult mahtus.
Muidu olen aga käitunud nii nagu lubasin - joonistanud.

A see skänner ajab küll urisema. Jonnib teine. Kohutavamal kombel jonnib. Nii ei saa ju!
Halleluuja, meil on internet tagasi. Ma hakkasingi juba oma õhtuid mõistlikult sisustama, kuhu see kõlbab?

reede, detsember 07, 2007

Nii, tööpäev sai läbi. Kohe torman kodu poole ja kavatsen veeta ilusa nädalavahetuse. Pliiatsitega ja internetita. Igastahes olge tublid ja rõõmsad ja puha!

P.S vaatasin just peeglisse. Mul on üks kõrvb tulipunane ja üks põsk hõõgub, teine pool näost on aga täiesti harilikku lubjaämbrikahvatut värvi. Mingi uus ja moodne lähenemine?

P.P.S Mis te arvate, kummale poolele jääb minu nina, kas tulipunase või lubjaämbrikarva poolele?

neljapäev, detsember 06, 2007

Katsetan siin uut ja edevat ohakatõrjevahendit - plaastrit. Kleepisin suu kinni ja vaatan, et kas mõjub. Ohakas tunneb end hästi. Plaasterdus peaks kaalulangetamiseks paremini sobima.
A üldiselt on niu niu niu kallal.
Midagi ei taha teha.
Ei kooliasju.
Ei tööd.
magada tahaks

teisipäev, detsember 04, 2007

Minu DÆMON



Et siis minu Daemon on Sooda?
Aga see on film, mida ma tahan vaatama minna. Raamatud on läbi loetud ja see daemoni osa meeldis mulle sealt kõige enam.
Testi leidsin veepangest

P.S Kui päris aus olla, siis alguses tuli mul oopis rebak, näe selline




öelge nüüd kumb on siis õigem?

esmaspäev, detsember 03, 2007

Päkapikkudest

Kindlasti ei tule kellelegi üllatuseks, et nii heal, tublil ja virgal lapsel nagu mina käivad päkapikud. Ainult minu päkapikud on (vastupidiselt minule) laisad. Ei viitsi iga päev käia. Kord nädalas tulevad ja toovad soki sisse suurema šokolaadi vihjega, et võta ise iga päev siit natukene.

Juuresoleval pildil on siis üks keskmine päkapikk. Miks ta relvastatud on? Aga kas te kujutate ette kui palju on maailmas neid, kes leiavad, et lihtsam on päkapikult komm ära võtta kui aasta otsa hea laps olla?

Prohvetlikud unenäod

Hiljuti nägin ma ütleks, et lausa prohvetlikku und. Lihtsalt peaaegu kõik, mida ma unes nägin juhtuski... tõsi küll - järgmises unenäos kõigest. Sel hetkel ma muidugi ei saanud aru, et see oli ka unenägu ja imestus minu ettenägelike võimete osas oli piiritu. Ainult üks asi ei kordunud järgmises unes, aga ma mäletasin seda hästi ja mõtlesin õnnelikult - jah, ilmselt läheb seegi täide. Ma siiamaani loodan, et nii juhtubki. Kõik muu ju läks. Ja mis sest et kõigest unes.
Aga uned on põnevad. Üle öö jagatakse juhiseid ja õpetusi, kuidas eluga hakkama saada :D

Õnnitlused Liinale!


laupäev, detsember 01, 2007

Tervitusi toome palmisaarelt!

Polegi nagu eriti midagi põnevat juhtunut, aga sünnipäevaõnnitlustele vahelduseks võiks siiski paar maailmaparanduslikku rida ikka ka kirjutada. Minu tänane hommik möödus nii:

Ma ei tea kuidas teiega lood on, aga minu maailm muutus igastahes tükk maad mõnusamaks ja ilusamaks ja palju paremaks.

Detsember algas ka pihta. Lumeväljadest ja jõuluilmast siin palmisaarel loomulikult rääkida ei saa. Parimatel päevadel on olnud võimalus väikest lörtsiinglit teha, aga ma olen jätnud selle kasutamata.

P.S Aga meie saime täna oma esimese jõulukaardi :D

reede, november 30, 2007

neljapäev, november 29, 2007

Leitud kurjad mõtted.

Mulle ei meeldi kui ma selline olen. Ma vihkan neid mõtteid, mis täiesti tahtmatult mu pähe ronivad. Vaatan peeglisse ja mõtlen, et mina ju pole selline. Need ei ole minu mõtted. Väiklased, vastikud, kadetsevad, õelutsevad mõtted. Ma ei taha neid. Aga kusagilt nad ikka tulevad. Ja nad on sellised 1000 väikese hamba ja miljoni iminapaga - imevad end aju külge ja lahti ei lase. Muudkui närivad ja järavad. Õõnestavad. Võeh

Nii et keegi, kes sa avastad, et sinu kurjad mõtted on kaduma läinud. Tule ja vii nad minu juurest ära. Nad ei ole siin teretulnud.

Palju õnne sünnipäevaks Kallis Kairi

kaks sasipead :D

teisipäev, november 27, 2007

Iginäljane murdja

Õde: "Lähme nüüd koju!"
Murdjalapsuke: "Ei taha!"
Õde: "Mis sa siis tahad?"
Murdjalapsuke: "Süüa!"

Kusjuures nii vastab ta alati. Nagu hoitaks teist näljas või midagist. Ja kuna ta on selline kribu, siis petaks ära küll.

esmaspäev, november 26, 2007

Suurtest pidustustest

Selle aasta suurim pidu ja bakhanaal on nüüdseks läbi. Hunnik sünnipäevalapsi on vanaks tunnistatud ja äsjasaavutatud kõrge vanus ohtra rummi toel unustusse saadetud.
Aga no tõesti. Süüa sai hästi, juua sai hästi, seltskond oli priima, naerda sai nii et naba kõver. Mida veel ühelt peolt tahta?
Ainus pahupool oli see, et mul õnnestus oma käsi ära kõrvetada. Lihtsalt nii kuuma massaažiteenust pakuti! Kipitab teine pisut ja ei näe ehk kõige esteetilisem välja. Aga see on tühiasi.
Ja need intrigeerivalt filossoofilised arutelud eluliselt olulistel teemadel - mis erinevus on pandaval, ahvatleval ja ihaldusväärsel ning neist on kõige väärtuslikum tiitel. Näppimine oli küll lubatud, kuid hindajad olid nii professionaalsed, et ei pidanud seda vajalikuks ning silmad kinni suutsid määratleda, kes on kes.

Hommikune keskustelu tolmlemise, isetolmlemise, risttolmlemise ja õietolmuallergia suhtes olid aga amüsantsed ning harivad nii lingvistilises kui botaanilises mõttes.

pühapäev, november 25, 2007

Mullu mina muidu Karjas käisin...

Reede hommikul läksin ma tööle kummikutega. Ilmateade lubas laupäevaks jahti nimelt. Seekord jätsin imekaunid helesinised kummikud koju, ma ilmselt aimasin, et seekord on moejärgijaid juba rohkem ja kummikuid tuleb igas koloriidis ja ega ma enam silma paistaks. Rõhusin siis seekord praktilisusele. See oli väärt otsus.
Läksin juba reedel Karja ära, sest seal lubati lahkelt sauna ja seltskonda. Tükeldasin Mpsi eest kartuleid (näete, mida kõike armastuse nimel nõustutakse tegema), tegin kassile pai ja soojendasin saunas varbaid. Mmmmõnus. Seltskond saabus ka vastu ööd.
Mattis oli ilmataadile kõvasti maksnud, et laupäevaks selline ilm saada! Ma olin juba ära unustanud, et mis asi see päike on. See ilm oli kusagilt muljalt pärit. No kui kuu aega järjest on olnud hall ja sombune ja pime ja märg ja kuu aega pärast jälle on vihmane, tuuline, hall ja sombune ning 1 päev vahepeal on päikeseline kuiv ja ilus, siis tekib kahtlus, et see üks päev on kusagilt välja lõigatud ja vägivaldselt vahele kleebitud. Tähh Mattis the Ilmamoondaja.
Jaht ise oli täitsa lahe. Ma ütleks, et lausa mõnus. Teinekordki teate! Seekord nägin isegi loomi ja päris lähedalt. 4 hirve põgenesid kabuhirmus. Mina hõikasin, et tulge siia, põgenege minu ja Triinu vahelt! Kahel oli veel nii palju mõistust peas, et võtsid mind kuulda. Nii lähedalt lippasid läbi, et peaaegu riivasid mind ja nende liikumisest tekitet tuulehoog viis mult mütsi peast!

Nii et kui te juhtute metsas nägema mõnd hirve, kellel on punane müts peas, siis teadke, et see on minu müts! Võite talle edasi öelda, et ta mütsi mulle tagastaks. Mul nimelt kõrvad külmetavad ilma.

Suurtest pidustustest, mis aga eile õhtul aset leidsid, võite lugeda juba järgmises postistuses

laupäev, november 24, 2007

Palju õnne kallis Mps!

Sa ju tead!

reede, november 23, 2007

Palju õnne Assa!

P.S Mustvalge olen selle pärast, et värvid läksid nii pika reisi ajal lihtsalt kaotsi.

teisipäev, november 20, 2007

Kuiviku hullumeelsus*

Mul on tekkinud pliaatsiallergia. Ma ei taha neid näha ka enam. Enamus pliiatseid ongi põgenenud ja peidavad end kusagil (just siis kui mul neid vaja on) aga kui ma mõnda näen, siis võeh... Juuksed tõmbuvad kohe krussi selle peale.... Kui see õudne projekt valmis saab, ei joonista ma kolma aastat enam midagist.

* Sellise otsingusõnaga jõuti täna minu blogisse... Paljutähenduslik jaaa.

esmaspäev, november 19, 2007

Vaielge vastu kui julgete!


Test: Daki juurest

pühapäev, november 18, 2007

Kraanide keeramine

Täna keerati Sutus vesi kinni ja suvila läks talveunne. Nuuks! Kuhu ma siis nüüd põgenen kui on vaja põgeneda?
Aga ausalt, te ei kujuta ette kui palju puid ma vedasin, et maja külmkapi staatusest välja saada. Või noh mis maja. Kaminasaali polegi võimalik kütmisega iial soojaks saada (ainus võimalus on see sooja südamega inimesi tihedalt täis toppida). Aga vähemalt sauna, köögi ja ühe magamise kambri sain soojaks :). Ja millised musklid mul nüüd on! Haa, ma olen tugev!
Aga kui tuleb kevad, siis äratame Sutukese jälle ellu! Teeme ümber maja hulgaliselt rituaalseid lõkkeid ja puhume talve minema. Ootan :D

reede, november 16, 2007

Sorteeri jäätmeid!

Tegelt ka!

neljapäev, november 15, 2007

Vässu kallal

Kohutav kui väsinud ma terve päeva olen olnud. Hommikul ei saanud kuidagi voodist üles. Jõuetult kukutasin end basseini ja poole basseini pealt jäin magama. Edasi ujusin ainult selili - siis saab norsata, sest nina on vee peal. Hiljem lasin Laisikul endale putru keeta ja serveerida. Raskustega suutsin käe lusika ja pudrukoormaga suuni tõsta. Päeva jooksul tuli pisut erksust juurde ja jõudu kätesse, aga pea muutus raskeks, kippus teine kolks ja kolks klaviatuurile kukkuma.
Magada tahaks. Mitte lihtsalt niisama vaid mingit okasroosikese sajaaastast und. A ei saa, omme jälle tööle...Ja sooja tahaks. Varbad külmetavad...

teisipäev, november 13, 2007

Mina olengi eesel

Eile töölt koju kihutades panin need kurikuulsad põdravorstid ratta korvi. Kogu tee tuli ninna seda hõrku vorstilõhna. Tekkis tunne nagu levinud karikatuuridel eesli ja porgandiga. Selline äratundmise hetk.A täpselt selline tunne oligi. Eriti kui arvestada, et ma olin näljast nõrkemas ja väntasingi edasi vaid vorstiaurude peal...

Lammas libedal jääl

Hommikuvõimlemise asemel käisin täna enne kukke ja koitu autoga uisutamas. No lihtsalt nii libe oli teel, et keera rooli mispidi tahad, auto liigub ikka vaid külg ees ja vales suunas. No päris hirmus oli. Kihutasin siis keskmise turboteo kiirusega ujula poole ja vaatlesin kuidas teised autod sarnast vigursõitu (ja sama tempoga kusjuures) tegid. See oli omamoodi kaunis. Aegluubis - nagu miskine autode ballett või midagist. pilt

esmaspäev, november 12, 2007

Põdravorst.

Nonii, nüüd on siis jahilkäimise tagajärg käes. Mul on siin kapil hiiglaslik virn põdravorsti. Hommikust saati on nad seal lõhnand. Imeliselt. A teate, see paneb neelud tööle... Ila tilgub klaviatuurile...

Must...be.....strong......

Ja õues sajab mingit rõlget lõrtsi... Võeh. Peab vist oma Saanile saha ette monteerima

pühapäev, november 11, 2007

siin räägib elutarkus

Noored ja rumalad, nagu te olete, kuulake vana ja targa õpetussõnu: Mardipäevaks osta sina alati kõige paremaid komme. Kui Mardid ei tule, siis saad need ise ära süüa :D

reede, november 09, 2007

Kallile


Tähtpäeva puhul

neljapäev, november 08, 2007

Hakkama sain!

Haa, kujutage ette, et ma olen elus! Imestan. Minusugune meeletu suurlinnasõidukogemustega isik pimedas, vihmaga, ilma kaardilugejata, tipptunnil, Tallinnas, teadmata täpselt kuhu ta minema peab, aga kõigest sellest hoolimata jõuab kohale - on ju päris üllatamapanev. Ise ka ei usu.
Aga ma sain hakkama! Kiitke mind ometi!

A kui nüüd päris aus olla, siis niipea ikka Tallinna ännama ei kutsu. See oli ikka kole. Jalad siiamaani värisevad. Parandus. Vaatasin laua alla. Enam ei värise.

Aga hakkama sain! ja Clio jäi ka terveks. Andsin ta üle ja puha. Vilgutas teine veel nukralt tulesid ja saatis Laisikule tervisi.

MitteTallinnas oli päris hea sõita. Praami peale sain ilusasti, pika otsimise peale leidsin isegi kaugtuled üles. Ja sinna seminarile sõitsin nii kaunilt kohale, nagu sõidaks iga päev seda teed. Hiiumaa mees, kes mind jälitas küsis pärast, et kuidas ma küll nii hästi oskasin kohale minna sinna pärapõrgusse. :D Asi oli selles, et ma alahindasin ennast. Ma olen täiesti võimeline üheaegselt roolima, kaarti lugema ja mune praadima. Pole probleemi :D

P.S õpetusõnu veel noorematele ja rumalamatele kui mina: Kui sa ostad endale paanikashokolaadi, siis pole sellest mitte vähimatki kasu kui sa ta juba eelmisel õhtul ära sööd.

esmaspäev, november 05, 2007

Paanikaosakonna peakorter

Homme sõidan ma üksi mandrile. Kui mul muidugi õnnestub praamile pihta saada. Võib juhtuda, et sõidan mööda. Siis tuleb mul üksi ekselda Eestimaa mustadel maanteedel. Mulle meeldib mõelda endast kui küllaltki rahuldavast kaardilugejast, aga... oh häda, mitte nii väga heast juhist ja kohe kindalsti ei suuda ma Laisiku kombel korraga roolida, kaarti lugeda, telefoniga rääkida ja pannkooke küpsetada. Nii et äraeksimine on küllaltki suure tõenäosusega minu kurb saatus. Oh jah. Aga see on alles algus, sest mind ootab ees veel midagi palju ullemat. Nimelt tuleb mul pisikese Clioga Tallinn vallutada. Hmm, siiamaani on minu suurimaks linnaks kus ma autoga liikunud olen selline metropol nagu Kuressaare. Mis te arvate, kas ma saan (ilma kaardilugejata hakkama)? Keegi mulle kaardilugejaks (veel parem sofriks) ei taha tulla?

paanika paanika paanika paanika paanika paanika

Rahu, Pille, ainult rahu! Kui raske see ikka olla saab. Küll sa hakkama saad! Ja kui paanika kasvab üle pea, söö ära paanikashokolaad. Kuigi mul on kuri kahtlus, et see paanika saab olema suurem.... seega oleks paanikaklõmm parem, aga igatsugu klõmistamised ei sobi rooliga jälle kokku. Igavene jama.

Enivei, ma soovitan teil kolmapäeval kõigil Paldiski maanteest kõrvale hoida. Teie oma heaolu nimel...

Piltmõistatus

Leidke pildilt maailmaparandaja

pühapäev, november 04, 2007

Kõrb keset elutuba!

Ema ja isa jõudsid Aafrikast tagasi. Nagu lubatud nii korraldasin neile väikese kõrbe aklimatiseerumise eesmärkidel. Kaamliga ja puha...Tere tulemast tagasi meie sobmusesse ja külma hilissügisesse!

laupäev, november 03, 2007

Kop-kop lahti tee, metsas kuri jahimees...

Auh. Auh.


Käisime ajujahil. Mina etendasin edukalt koera rolli. St haukusin. Kuigi nii paremalt kui vasakult kostus aegajalt, et hoopis kasside, lehmade ja muude pudulojustega oldi jahile tuldud. Ma arvan, et põdrad olid hämmingus. Aegajalt hüüdsin ma põtradele hoiatuseks, et nüüd on viimane aeg põgeneda... Nad vist kuulasid minu sõna :)


Tore oli metsas jalutada ja karjuda.


Nüüd lähen aga liiva tooma. Väljas sajab kohutavamal kombel, nii et liiv on märg. Seepärast peangi täna ära tooma selle, et homseks ära kuivaks. Homme tulevad ju minu vanemad Aafrikast tagasi. Ja noh, ma mõtlesin, et keeran radikad põhja, laotan tubadesse 5 tonni liiva ja küsin Olenalt, ega tal juhuslikult mõnda kaamlit pole mulle laenata. Seda kõike ainult selleks, et üleminek Aafrika ja Eesti vahel poleks nii suur ja mööduks valutult.

P.S Mul olid üle jahi kõige ilusamad kummikud!

teisipäev, oktoober 30, 2007

Kuidas minust lahti saada

Mul oli taas õigus. Oh miks mul peab alati õigus olema? Mäletate, kurtsin, et vaene vanemateta laps nagu ma nüüd olen, võin niimoodi ustest ja akendest sissetrügivate ämmelgate ohvriks langeda ning pole kedagi kes mu õnnetu päästaks. Ja eile oligi kuri karjas. Tulen mina koju ja tahan ust lahti keerata, aga lukuaugu ette on jõletu ämmelgas endale võrgu kudunud ja ise pugistab kõige tipus kurikavalalt naerda. Lisaks oma rõhutatud üksindusele oleks äärepealt kodutuks ka jäänud... Tükk aega vahtisin ämmelgaga tõtt ja kaalusin kas mitte rõdu kaudu sisse ronida või naabritelt abi paluda. Oh, raske on minusuguse üksiklase elu siin ämmelgaid täis maailmas.Enivei, kui teil peaks tekkima kunagi hirm, et ma teie korterisse sisse murran, muretsege omale valvekoera asemel valveämmelgas ja teie kodu on minu eest kaitstud...
ämmelga pildi autor

esmaspäev, oktoober 29, 2007

Milleks mulle mees (vol 2)

Kui mul õnnestus endale liivapaberiga korralikult sõrme lõigata (jaa, teil tuleb tunnistada, et ma olen erakordselt andekas enesevigastajaloom, mine või talendijahti), meenus mulle üks vana lugu. Mul on nimelt vaja, et keegi tuleks ja puhuks mu valutavale sõrmele.
Muidu olen aga lihvindpeitsindlakkindvärvind nii et tolmab!
Aga nüüd:
Head ööd värvid, peits, lakid ja pintsel, unes teid unes teid kindlasti näen...

pühapäev, oktoober 28, 2007

Vaene vanemateta laps...

Jah, minu vanemad läksid ära Aafrikasse kaamlitega võidu sülitama ning jätsid mu õnnetu üksi siia külmale maale konutama. Kes see nüüd mulle süüa teeb? Ma võin niimoodi nälga jääda. Pärast on nägu kõhn nagu kitse jälg. Kellele seda veel vaja on. Ja mis siis saab kui ma üksinda kartma hakkan??? Ah? Või kui mõni ämmelgas peaks minu tuppa pugema, kes mu siis päästaks?
Oi ma olen nii üksi nii üksi... (seda juttu kuulete ilmselt terve nädala) Nuuks.
Üldse kipuvad kõik mind maha jätma ja riigist põgenema.

neljapäev, oktoober 25, 2007

Pesumodell

Käisin päälinnas koolitusel. Sealt sain teada, et mul ei sobigi pesumodelliks hakata. Deem. Just siis kui ma olen leidnud endale unistuste ameti. Selle tõelise kutsumuse, just selle, mida ma tahaks kuni kõrge vanuseni teha. Siis pannakse ette keelumärk ja tõkkepuu ning kurjakoera silt üles. Ei. Aitähh, et mu unistused rikkusite.
Aga päälinnas käik tasus end ära, mult küsiti kohvikus dokumenti :) Ma tundsin kohe kuidas mitu aastakümmet mu õlgadelt langes ja ma end taas noore ja säravana tundsin. Teinekordki!

kolmapäev, oktoober 24, 2007

Perevägivald

Kuidas eemaldada sinikaid silma alt? Sellise küsimusega oli keegi hiljuti minu blogisse jõudnud. Ma ütlen kohe ära, et minu blogist sellele küsimusele vastust ei leia, aga kui keegi teab, siis ehk ütleb mulle ka, kuidas ma oma hiigel-sinikast, mis nüüd on juba pigem selline vikerkaarevärvikas, lahti saaks. No tõesti, nagu perevägivalla all kannataks... A õnneks asi nii ull pole, ja ausalt, see sinikas herr Mpsi silma all pole ka mitte minu tekitatud...

esmaspäev, oktoober 22, 2007

Tallinnas

Kohvikus on käidud.
Loomaaias on käidud.
Reisi Tallinna võib kordaläinuks lugeda.

Kuigi parim osa oli siiski Jani-Mani sünna. Ekskurssija tunne Nõmmet, saun, mullivann, oi kui maitsev vein, tantsulka (vaata eelmist sissekannet), laulmine, kallistused ja oh kui palju naeru. Niipalju kui ma mäletan siis ma suurema osa õhtust naersingi või siis kui ma just ei lausnaernud siis olin paduõnnelik.
Olgu kuidas on aga sõpradega on mul vedanud.

Nüüd on jäänud vaid koolitus - ei viiiitsiiiiii

Tantsud tähtedega

Aga sellest ma ikka päris hästi aru ei saa, kuidas saab valssi tantsides käele sellise hiiglasliku sinika tekitada... Aga noh, ma olen ka erakordselt andekas ju.

laupäev, oktoober 20, 2007

Mida oligi tarvis tõestada

Karta oli, et minu imeline tuju ja optimism ühel hetkel tagasilöögi saab.
Unistamise peaks ära keelama.

neljapäev, oktoober 18, 2007

Tõeline murdja!

No murdjalapsuke on ikka oma nime väärt. Murdis jala. Või noh peaaegu. Igastahes nüüd on jalg kipsis. Minu arust ta lausa eputab sellega. Liigutab kipsi sees varbaid ja näitab sõrmega: "See!".
Kusjuures see pole murdjalapsukese esimene kips. Kohe peale sündi sai esimese. Minul pole kunagi ühtegi kipsi olnud (kuigi ma piima ei joo ja kaltsiumit saan vaid jäätisest - aga ma söön palju jäätist see-eest). Ärge nüüd arvake, et ma kade oleks.
Igastahes on õel turbobeebi asemel nüüd sülelapsuke...

kolmapäev, oktoober 17, 2007

Hakkasin sportlikuks


Tuleb välja, et ma olen uskumatult ebasportlik inimene. Sellest saab aru kui vaadata minu riidekappi. Seal on teksad, teksad, teksad ja ühed lühikesed püksid, mis üllatuslikult on ka teksad - e. mitte midagi, millega trenni minna. Aga vot minul tekkis tahtmine hakata ilusaks ja fit-iks. Kaua ma seda pekki väristan. Igastahes ostsin omale ma pakun üle 10 aasta treeninguks sobivad püksid ja hakkasin sportlikuks. Imeline. Lihtsalt suurepärane. Te ei tunne mind varsti enam äragi.
Jaa, uskumatu, aga mind on viimasel ajal tabanud miskipärast põhjendamatu optimism. Eriti selles suhtes, mis puudutab projekti Porgandi-Pille. Ukumatu.... Huvitav, kauaks seda entusiasmi jätkub? Aga soovige mulle edu! Ja kiitke mind :D

teisipäev, oktoober 16, 2007

Sega-summa-korter

Lood on nüüd nii, et me ei peagi kaosmeistrist murdjalapsukest külla kutsuma, ilma selletagi näeb korter välja nagu oleks sealt keeristorm, marutõves tuul ja vähemalt 300 pealine pühvlikari üle tormanud. Seda nähtust nimetatakse siinmail remondiks. Ja eks ole minulgi kaosepisik veres. Egas ma muidu poleks õmmelema hakanud. See tekitab nimelt arvestatavas koguses segadust ka nendes tubades kuhu remont pole oma kombitsaid sirutanud.
Boonusena võib sealt välja tulla mingi riietusese. Minu puhul on selleks tavaliselt käeaukudega kartulikott. Ükskõik mis lõiget ma siis töö esimeses järgus ei kasutaks. Mul oli visioon, aga see millegipärast ei taha kuidagi tõeks saada. Illustreerival materjalil on näha teooria ja praktika. Arvake ise kumb on kumb.
Igastahes vihastasin ma selle peale, et pluska välja ei tule ja viskasin õmmelustöö kõrges kaares nurka. Kui viitsin, siis harutan omme üles või lepin sellega et hakkan ringi käima nagu puhvvarrukateg kloun...

Eksvoodikaaslasele

laupäev, oktoober 13, 2007

Helde meel

Eile põgenesin linnast, et otsida varju tormi ja ralli eest. Õnnestunud manööver. Tormivarjend oli hubane ning vastuvõtt soe. Täna julgesin taas linna tagasi tulla. Tuul oli küll nii tugev, et puhus lausa juuksed sirgu, aga ralli oli suundunud kusagile eemale ja päike paistis ja ilus oli. Selline täitsa kaunis sügis. Tegi kohe tuju heaks ja meele heldeks. Annetasin natukene vaegnägijatele ja sain vastu imetabase külmkapimagneti. Kodu poole jalutades leidsin teelt pooliku sarvesaia. Kuna minu toitumisprogramm - mingisuguseks suveks saldedaks - on täies hoos, siis minus see suurt ahvatlust ei tekitanud, aga kuna ma olin parasjagu pargis ja vallikraav on sealt tihedalt täis anorektilisi parte (ja mina olin endiselt heldes meeleolus), siis otsustasin nende näljahäda pisut leevendada... Lapsepõlv tuli meelde...
Vii sinagi partidele saia :)

neljapäev, oktoober 11, 2007

Olen paremajupoolne


Leidsin Muti blogist ühe huvitava lingi. Et siis kumba ajupoolkera sa rohkem kasutad. Minu vasak ajupoolkera näikse olevat väljasurnud või säärsturežiimil, sest ükskõikmispidi ma ka ei vaadanud, tiirutas see kujuke ikka vaid kellaosuti liikumise suunas... Kuidas tal küll pea ringi käima ei hakanud. Selle testi kohaselt ma siis:
  • uses feeling - kuigi mulle tegelikult meeldib mõelda, et ma olen ilgelt loogiline loom.
  • "big picture" oriented - karta on, ma olen liiga kärsitu, et detailidesse süübida.
  • imagination rules - nujah.
  • symbols and images - sellele järeldusele olen ma ise ka jõudnud. Ma ei kipu maailmaasju sõnastama vaid talletan nad pigem piltide või tunnete või visioonina.
  • present and future - mhmh, mis lännu see lännu... Aga kõik mis ees. Tüüpiline unistaja elan oma tulevikupildis... A seal on ilus elu. mmmm ükspäev just unistasin sellest.
  • philosophy & religion - selle koha pealt ei oska ma eid ega jaad öelda.
  • can "get it" (i.e. meaning) - ja muidugi. helgeim pea lähima poole meetri raadiuses. Haaran asju lennult.
  • believes - usun. Jaa. Teate miks. Füüsikaõpetaja seletas ära. Kui sa ütled, et ma tean, siis pead sa põhjendama, kui ütled, et usud, siis ei pea. Ja ma niikuinii põhjendada ei oska...
  • appreciates- vabalt (kuigi ma ei hinda eriti kõrgelt oma inglise keele oskust, nii et ma päris täpselt erinevust ei taju :P
  • spatial perception. Jaa, olen täitsa spataalne. Muideks see vastab küll täiesti tõele, et ma ruumilise mõtlemisega olen. See on mul lausa selgeimini eristuv isikuomadus.
  • knows object function - igastahes enne kui nime, sest mis on olulisem - nimi või otstarve?
  • fantasy based - nii nad räägivad. :D
  • presents possibilities - mhmh
  • impetuous - tormakas. Jaa, tõeline tuulepea.
  • risk taking - vot riske ma küll ei armasta (aga ma ei väldi neid)

kolmapäev, oktoober 10, 2007

MSN võtab mu elu üle

Appi, MSN võtab minu elu üle!
No seda on ennegi juhtunud, et ta minu teksti tsenseerib ja osa minu jutust ära kaotab, aga seda, et ta iseseisvalt sõna võtaks.... No see on selge liig. Ja arutleks siis üldfilosoofilistel teemadel või oleks lihtsalt meeldiv vestluskaaslane. Aga kus sa sellega...
Saadab musisid...
Ilma igasuguse häbitundeta sealjuures.
Ja saadaks siis mõnele kenale noormehelegi vähemalt... häbematune...

P.S Ausõna, mina seda emotikoni sinna ei pannud, mul polnud sel hetkel plaanis mitte kellelegi musi saata MSN-i teel.
P.P.S Nii et Viv. kui ma sind näiteks järgmisel korral peaks kohtama kutsuma või muud säärast, siis see on tegelikult sinu salajane austaja MSN.