reede, detsember 30, 2005

Pulmapidu ülitore...

Nii, nüüd on mul jälle üks uus tiitel - naiseõde.
Ehk siis pulmad.
Olid toredad. Meil vallaliste lauas sai igatahes hirmsasti nalja. Mulle pmt pulmad meelidvad, kuigi sellega seoses sai ikka umbes miljon tikuvõileiba tehtud (mis oli äärmiselt nüri töö. Mitte ühte laulu pole tehtud kala rullitamisest ja tillitamisest). Hullumaja ma ütlen. Ja vanad head Illeka ajad tulid meelde (väike vihje - loendamatutes kogustes klaaside kuivatamist). Aga nüüd olen hirmus väsinud. Nagu oleks juba biljard aastat magamata olnud.
Unistan voodist.
Unistan tekist.
Unistan padjast.
Unistan kaisuloomast.
Ah, paljugi mis ma unistan...

neljapäev, detsember 29, 2005

Niu niu niu

Ma hakkan vist haigeks jääma.
Igatahes ästi niru on olla.
Ja irmus kurb...

kolmapäev, detsember 28, 2005

jätk

Nii, käänasin ühe riidepuu arvutile antenniks ja oh seda imet, püüab küll internetti. Tõsi, pilt on mustvalge ja säriseb, aga no ajab asja ära.
Jätkan siis märksõnadega kodust:

  • päike - kodus on alati päike
  • lilled - seekord siis jäälilled
  • heinamaa - olemas :D
  • linnulaht - käin ikka seal talviti hulkumas. Imeilus. Mul on sellest fotosüüdistusi. ja uskumatult ilusad tulid välja minu kohta (st, ma kartsin hullemat).
  • pusled - aegajalt juhtub nii, et me kodus õngitseme välja oma miljon puslet ja paneme neid kokku. Seekord tabas mind ja vennat suurushullustus ja võtsime käsile oma 2000 tükise pusle, mis kujutab halli lossi halli lume taustal hallide puude vahel. Ühtlane sinine taevas on pusle lihtsaim osa....
  • vann - ma armastan meie vanni. Tartu oma on tõsi niru võitu. Kodus aga sai siin üks öö peaaegu ommikuni vannis ligunetud. Kõvasti vannivahtu kulus. Ja lõpptulemusena tuleb tõdeda, et oli mõnus....mmmm
  • jõuluvana - mina teda ei näinud, kingitused ilmusid ise kuuse alla, aga ta täitis kõik minu soovid, mis ma talle kirjas esitasin. Uskumatu.
  • jõulumeeleolu - uskumatu, sel aastal jõudis täpselt õigeks ajaks kohale.
  • kirjanduslikud katsetused - uskumatu, see on kodune mõju. Seal lihtsalt tekib soov kirjutada. Nii et minu surematu romaaninäss sai jälle 10 lk juurde. Kui ma seda kirjutama hakkasin, juba siis mõtlesin, et peaks ära lõpetama, aga aegajalt kaevan ta jälle välja. Ma olen lihtsalt neisse tegelastesse kiindunud. Teate, nad on tegelikult palju toredamad kui ma neid kirjeldada oskan :D
  • Söömine - ma ei tea, kui te näete tänaval veeremas kedagi, kes on sama pikk kui lai, siis ei, see pole kakuke, see olen jõulutoidust tublisti kosunud mina. Ilmselt tuleb Tartusse tagasi jõudes vee ja porgandite peale üle minna...

Grr, pean lõpetama, minu õde nõuab oma kleidile riidepuud tagasi... vilks vilks sahin sahin piiiiiks
side lõpp

reede, detsember 23, 2005

Elus!

Varastasin jupi internetti, ainult selleks, et öelda, ärge muretsege, minuga on kõik korras, olen elus ja puha, see et ma ei kirjuta tuleb sellest, et elan praegu õndsas internetivabaduses.
Aga juba jaanuari alguses tulen tagasi tartusse ja siis...
...no siis teen tagasi ja räägin kõigest mis vahepeal juhtunud või vaikin kõik maha.

P.S Mul hakkab juba jõulutunne tulema. Toretoretoretore

Ah, praegu tahaks kõiki kallistada.
(No võibolla mitte päris kõiki, aga kirjanduslikud liialdused on minu spetsialiteet)



P.S Paar märkust koduse elu kohta:
* Mul on kodus hirmus hea hambahari
* Minu öösärgil on mingi võõras lõhn küljes (mitte halb, aga mingi täiesti harjumatu võõras lõhn)
* Olen ületanud mandarinisöömises maailmarekordi
* Linnulaht on imeilus
* Venna suur kollane karu on muidu hea kaisuloom, ainult natuke liiga karvane minu maitse jaoks, laiutab hirmsasti ja ei kallista vastu
* Nägin viimaseid punapääsukesi

olgu, mind kutsutakse ära, loetelu jätkub kunagi kauges tulevikus

kalli teile

pühapäev, detsember 18, 2005

Niidijupijumal raporteerib

Nii, olen siin nüüd mitu päeva õmmelnud ja laulnud. Laulnud, kuna mul oli igav. Ja õmmelnud selleks, et naabrid ei kuuleks, kui valesti ma laulan, aga ma suutsin siiski üle õmblusmasina müra karjuda :D
Aga eks selle õmblemisega on üldse igavene jama. Mina siin arvutasin ja kalkuleerisin, et kas mul riidest ikka piisab või peab juurde muretsema. Khmm, riiet jäi ülegi, aga niit sai otsa! See tuli mulle üllatusena. Seda ei osanud ma oodata. Aga kui ma praegu siin toas ringi vaatan, siis saan aru küll, miks niit otsa sai. Minu tuba on kaetud ühtlase niidijuppide kihiga kui klaverimängija õlad kõõmaga.
Kõõm või mitte, aga see klaverimängija on natukeseks ajaks minu lemmik klaverist. Teda oli lausa huvitav vaadata. Kuigi tuleb tõdeda, et seal kontserdil oli nii mõndagi vaatamisväärset (nojah, kuulata kõlbas ju häda pärast kah). Minul igatahes oli lõbus. Samuti saabus lõpuks selgus, et miks Mps neid päkapikke niiväga vihkab.
Aga eile oli siis minu selle aasta 2. jõulupidu. Eino tore üritus, nojah, võibolla Matilda ja Berta minuga arvamust ei jaga, aga kes see neilt küsikski...

Igatahes mina lippan nüüd niiti otsima.
Ja homme, homme lähen ma koju!


Hiljem: uskumatu. Käisin kõik kohad läbi ja mida ma ei saanud oli niit. Nüüd jääb valida üks kahest. Kas kogun kokku kõik niidijupid toast, sõlmin need pikaks niidiks või õmblen totaalselt valet värvi niidiga.

reede, detsember 16, 2005

:D

Täna ommikul ärgates oli mul anomaalselt hea tuju. Olin tihkelt pulbitsevat (jõulu)rõõmu* täis ja see rõõm ei tahtnud kuidagi minu sees püsida vaid muudkui otsis erinevaid realiseerumise võimalusi. Pean talle kiiresti mingi asjaliku rakenduse leidma. peaks jälle destruktiivseks hakkama. rebiks ja lõiguks :D Ah, milline rõõm!!!

Ah jaa, sain lõpuks oma eelviimase pildi tänu mpsile netti üles (viimase pildiga pean ma veel mõtlema, mida teha, et ta avalikustamiskõlblikuks muutuks. Praegu pole ma temaga rahul. Vähemalt 2/3 sellest).
A eelviimane on selline:

(Keegi ära ei taha osta, hinge hinna eest? Jõulud lihtsalt mõjuvad rahakotile veidike kurnavalt, et mitte öelda laastavalt)

*Tahate ka jõulurõõmu? Ma võin teile kinkida, või ostke ise. Seda müüakse nii 0.5, 1.25, kui 2 l pakendites igas endast lugupidavas toidupoes.

neljapäev, detsember 15, 2005

Kingituste pakkimise kuldreegel:

Pole oluline kui ilus näeb välja teie kingituse pakend.
Pole oluline, mis on pakendi sees.
Peaasi, et teipi oleks kasutatud OHTRALT!

Saate aru, Pille käis täna jõulušopingul. Sattus hoogu ning pakkis kingitused ära kah. Ja teip, no Pille lihtsalt armastab teipi

kolmapäev, detsember 14, 2005

Kriitikanoolte rünnakust ei pääse ka öösiti

Huhh, nägin täna tõsiselt kunstikriitilist unenägu.
Minu isa nimelt lõikas ühe mu maalidest (mida mul veel õnneks pole ja mida ma selle kurva saatuse teadmise tõttu ka kunagi ei tee) katki. Tunnistas täiesti süüdimatult, et on jah kena, aga tal oli pappi vaja. St lõuendit minu pildi all peetakse väärtuslikumaks kui pilti ennast. Oi ma olin unes vihane ja kurb ja eelkõige siiski vihane. Ma ise olin sellest pildist mingil imelikul põhjusel suht heal arvamusel (kuigi praegu tagasi vaadates ei olnud see küll suurem asi).
Aga kohutav unenägu oli küll.
Vihje, et lõpeta ära?
Viimase pildi ebaõnnestumise kajastumine?
Või lihtsalt lahustiaurude tulemus?

Ahjaa, muide, eile lugesin suht nalja pärast oma surematut romaani natuke (ta elab mul vaimusurmas ja ootab et ma pensionile jääks ja siis kõik algusest peale ümber kirjutaks). Muidu oli kõik sama jura mis varemgi, aga kõige lõpus oli uus ja üllatav rida, mis oli minu arvates parim kogu üüratust kirjutisest. Toon need siin ka ära:
"Eile õhtul installiti minu klaviatuurile kaks uut nuppu. Need ei tööta..."
Müstika, millal ma need veel sinna lisasin ja mispärast ometi?

teisipäev, detsember 13, 2005

Kollane, kollane, maailm on ilus...



Miks muidu olen ma klaviatuuri kollaseks värvinud.
Ja roheline maailm on ka suht ok. See on juhuse läbi ka minu hiire uus värv.Minu värviline maailm! Ainult endale ei suuda ma ühte ja ilusat värvi valida. No lihtsalt ei suuda otsustada, mis mulle kõige enam sobida võiks ja seetõttu olen lapiline kui see täpiline loom minu seinal aint kõik täpid on eri värvi.

esmaspäev, detsember 12, 2005

Täna ärkasin vara...

Esmaspäevad on toredad. Kooli pole. Tööd pole. Vedele voodis nii kaua kui hing ihaldab. Ja uskuge mind, seda ma tegin. Mmmmmm. Lebasin ja jälgisin aja kulgu tapeedil kiusliku päikeselaigu ja täpilise looma manöövrite kaudu. Hetk tagasi ajasin end voodist välja, et päikeseloojangut nautida. A nüüd on päike loojas, peaks magama tagasi keerama.

laupäev, detsember 10, 2005

Kuidas inimesed mind näevad?

Hmm, igavuse peletamiseks olen teinud miljon testi. Lihtsalt tõestamaks, et need valetavad. Kuna mind alati on huvitanud see, et kuidas inimesed mind kõrvalt näevad, mis mulje ma neile jätan jne, siis tegin selle testi.

Slow and Steady

Your friends see you as painstaking and fussy.

They see you as very cautious, extremely careful, a slow and steady plodder.

It'd really surprise them if you ever did something impulsively or on the spur of the moment.

They expect you to examine everything carefully from every angle and then usually decide against it.


Kas nõustute? Nii te mind näetegi? Ei tahaks hästi nagu uskuda.
A tegelt? Mis mulje tegelikult jätan?

neljapäev, detsember 08, 2005

Vahelduse mõttes

Nagu tähelepanelikumad blogilugejad juba teavad, on mul olemas ka paberkujul päevik (pubekaeast külge jäänud harjumusigand). Tõsi, viimase aasta jooksul, mil olen tarbinud ohtralt blogirõõme, võib minu päevikust anomaalselt tihti lugeda, et selle või teise ürituse kohta loe blogist või, et ma ei viitsi kirjutada, lugege parem blogist, mida ma teinud olen. Vot nüüd vanade heade aegade meenutuseks ja et maailmas valitseks ikka tasakaal: "Vahepealsete sündmuste kohta lugege päevikust!

kolmapäev, detsember 07, 2005

Õnne õeraas!

Nüüd on siis kindel. Veel selle aasta numbri sees jääb jälle üks Heero vähemaks ja üks Karelson tekib juurde.
St PULMAD!!! Küll väikesed, aga siiski.

teisipäev, detsember 06, 2005

uitmõte

hea, et mul ei tekkinud täna soovi keelt vastu radikat panna. See oleks sinna kinni jäänud...

1/4 Kiloposti

Veerandtuhat posti täis kritseldatud*! Jep, see on minu 250. postitus. Paar kuud veel ja tuhat ongi täis. Peaks hoogu maha võtma või hoopis gaasi juurde andma? A vahet pole. 250 on paras number, mida tähistada! Elagu blogisõltlased!

A nüüd argisemate asjade juurde. Mitut üliõpilast läheb vaja, et lambil pirni vahetada**? See küsimus kerkis üles, kui mul lühikese ajavahemiku jooksul õnnestus pooled majas olevad pirnid läbi lasta (Kuidas? Ma olen lihtsalt äärmiselt osav ja leidlik). Nüüd istun küünla valgel ja surun end radika ribide vahele ning mõtlen, et ükskord saabub kevad ja siis tuleb suvi. Ahh, ei jõua ära oodata.

Ah jaa, kui te plaanite vaksali tänaval asetsevat sinise*** liivasiili väikest kollast urgu külastada, siis paluks gaasimask kaasa võtta. Pille nimelt korraldab tõrjeprogrammi. Nimelt on ta ette võtnud korterist välja tõrjuda kõik inimesed****.

* lokkav vandalism ja korralagedus
**vanarahvas räägib, et ühest pidavat piisama kuid selleks kuluvat neli aastat.
*** külmast sinise
**** Lahusti haiseb.

esmaspäev, detsember 05, 2005

asjalik päev

Vastupidiselt eilsele, mille ma suuremalt jaolt maha magasin, oli tänane päev äärmiselt asjalik (tõsi, magasin tänagi kõvasti, kuid see väsimus oli tingitud vastutalvisest rauapuududsest - pilt ei tahtnud kuidagi ees püsida ja virvendas nii mis jaksas.otsustasin siis selle üldse välja lülitada) Aga ma olin ju asjalik. Ma tegin ära oma venekeele kontrolltöö ja ostsin esimesd jõulukingid ära (oh õudu) ja käisin kunstipoes raha kulutamas ja ostsin endale igatsugu vajalikku kraami ja käisin raamatukogus ja tellisin pilte juurde ja ühesõnaga sai nii üht kui teist uvitavat tehtud. nüüd tagantjärele vaadates ilmneb, et suurelt jaolt seostub minu asjalik olemine raha kulutamisega. Mida enam ma raha kulutan, seda asjalikum ma olen. Aga varsti saab raha otsa ja siis? siis enam ei saagi asjalik olla...
A kui nüüd veel õnnestuks kuidagi sooja teki alt ka välja ronida ja pesu pesema minna, siis võiks päeva kordaläinuks tunnistada. Aga siin teki all on nii hea ja soe ja kuidagi ei raatsi sinna külma kätte minna... niu niu niu

pühapäev, detsember 04, 2005

Ma teile kirjutan - mis enam...

...kuigi kirjutamine polegi naljaasi. Käsi on valus, nagu oleks midagi rasket tõstnud või siis käesurumisvõistlustel osalenud. Imelik.
Oh, need linna kombed, need võivad ühe korraliku, siivsa ja tagasihoidliku talutüdruku pea kergelt tuult täis viia. Ja see tänapäeva mood. Nii mõnelgi neiul olid pahkluud katmata. Mõnel olid need pahkluud peaaegu et nabani katmata. Ja sukad kõigil hõredamad kui kalavõrk!!! Ja millised maneerid!!! Ma ei teadnud, kuhu oma pilku peita!
Oh, loodan, et mu vanemad ei saa teada, millise seltskonnaga ma siin linnas lävisin. Mind ei lubataks iial enam külast välja, aga nüüd, mil ma olen näinud elu mujal, on mul kustumatu janu selle järele. Mu kodukülake on kuidagi kitsaks jäänud. Ja lollike Ivan, meie töökas naaber, kes õnnetuseks minu vanematele meelt mööda on, tundub vana varesena linna baabulindude kõrval.
ohh, pean minema ja veidi elu üle järele mõtlema. teen ühe jalutuskäigu kaskede all...

neljapäev, detsember 01, 2005

See, kes mõtles välja kella kaheksased loengud tuleks vastutusele võtta. Ausõna.
Ja Hell@ tuleks ka vastutusele võtta (ma ilmselgelt lausa põlen soovist kedagi vastutusele võtta). Aga no kuulge, kas teie arvates kõlab üks normaalne ülesanne nii: Teil on järv, max 18 m sügavusega. Mõelge ise välja keskkonnaparameetrite väärtused ja arvutage välja kõik mis võimalik? Tehke millestki midagi, aga vaadake, et te õige tulemuse saate.
A seoses selle koduse tööga sai natuke nalja ka. Käisin seda ära viimas ja loomulikult polnud Hell @ kontoris, aga seeeest oli seal herr Habicht, mu suur sõber ja lemmik. Aga seekord oli kohtumine temaga peaaegu meeldiv. Ta nimelt pakkus torti!!! Teinekordki!
Nänni sain ma täna veelgi. Raekojaplatsil öeldi mulle: "Head ülemaailmset aidsi päeva!" ja anti kingituseks ilusas kuldses pakendis kondoom ning punase lindiga haaknõel. Huvitav kooslus ütleks mina. Tundus, et aidsist teavitamise varjus üritati hoopis eesti iivet tõsta.