neljapäev, oktoober 30, 2008

Head käed

Vau, ma ei teadnudki, et mul on ravivad käed. Aga vot mida kõike välja tuleb.
No meil siin kõrvaltoas mingil müsteerilisel põhjusel UPS lärmas. Vahetpidamata. Tal polnud nagu mingit mõistlikku põhjendust ka miks piiksuda, lihtsalt tähelepanuvajadus ilmselt. Aga see asi hakkas hirmsasti närvidele käima. Läksin mina siis otsustavalt teise tuppa plaaniga ta lihtsalt välja lülitada. Aga polnudki vaja. Puudutasin teist korraks nimetissõrmega ja ta jäi vait. Uskumatu. Vot selline mädzikal tatš on mul!
Hakkan nüüd tehnikaseadmete ravitsejaks. Kui teil on mõni imevidin, mis näikse olevat justkui äraneetud, siis tooge ta minu juurde, ma panen talle käed peale ja ajan välja kõik kurjad deemonid ja pahad viirused. Loomulikult mõistliku tasu eest.

teisipäev, oktoober 28, 2008

Bööööö!

Mul näikse närvid läbi olevat. Olles just joonud tassitäie rahustavat teed (vähemalt pakendi peal oli nii kirjas) kõmpisin mina mõtteis oma urka poole, kui järsku hüppas nurga tagant välja roos.
Oi kuidas ma ehmatasin. Oleks äärepealt südamerabanduse saanud. Siiamaani kokutan suurest vapustusest.
Ja nüüd kujutage ette kui ma poleks joonud rahustavat teed, mis siis veel juhtunud oleks...

esmaspäev, oktoober 27, 2008

Kõht võtab valjuhääälselt sõna...

Aga mul on jopetaskus üks tulipunane vallamaja eest pätsatud õun. Kohe kui tööpäev saab läbi, lähen ja söön selle ära.
Ja siis ma sõidan koju ja panen Tom-Kha supipoti tulele...
Ja siis ma söön kõik ära...
Ja siis söön ma ära kõik õunad, mis mul talvevaruks on sahvrisse kogutud...
Ja siis söön ma ära kõik moosid, mis sai kokku keedetud
ja siis....

neljapäev, oktoober 23, 2008

Klõps

Kunagi sai otsustatud, et kui vähegi võimalik, siis ma tööd koju kaasa ei too ja ületunde ei tee. Kui tööpäev saab läbi, siis lülitan klõpsti ühte väikest lülitit peas, mis lülitab igatsugu töömõtted välja. Eile märkasin, et isegi oma udupeene läpakakoti olin ma kojujõudes kohe ukse kõrvale asetanud, et mitte tööd kaugemae koju lasta. Pealegi on hommikul hea see kohe sealt võtta. No kui jälle uksest välja astun.
Viimased kaks päeva pole kuidagi tahtnud uksest välja astuda...
Aga nagu mul oleks valikut. Pere tahab toitmist. Kõige aplam on Milli, teda ei jõua kuidagi ära toita, ja häbematult nõudlik on ta. Ei sobi talle üks ja ei taha ta teist.

teisipäev, oktoober 21, 2008

Ajamasin

Teate, mis mulle blogimise juures meeldib. Blogid on justkui väikesed ajamasinad, millega saab ajas tagasi rännata. Ma võin ilma vähimagi pingutusega uurida välja mis ma näiteks täna aasta, kaks või kolm aastat tagasi tegin.
No tõesti, kuidas muidu saaks ma teada, et ma näiteks kaks aastat tagasi mitte kui midagi ei teinud? See oluline info oleks mul praegu täitsa teadmata.
A teadmiseks tulevikuminule, kes aasta, paari või kolme pärast uurib, et mis ta minevikus teha võis. Siis kallis Pille. Sa ei teinud sel päeval mitte kui midagi märkimisväärset.

esmaspäev, oktoober 20, 2008

Mantra

Tööpäev tööpäev lõppe ära
Tööpäev tööpäev lõppe ära
Tööpäev tööpäev lõppe ära
Tööpäev tööpäev lõppe ära

pühapäev, oktoober 19, 2008

Näost rohekas Milli

Minu auto on minuga sarnane. Ka tema ei kannata laevasõitu. Kui vähekenegi loksutab, hakkab valjuhäälselt protestima ja tuledega vilgutama. Mina loksutamise peale küll karjuma ei hakka tõmbus oopis vaikseks ja vastavalt loksutamise astmele vilgutan valget või rohelist värvi näos.
Jah, minu autol hakkab praami peal pidevalt alarm tööle. Täna sõitsima Harilaiuga ja see kõigutas ikka mehemoodi. Ja nii oligi, et minu auto ja üks audi karjusid vaheldumisi. Tuleb uhkusega tunnistada, et minu Milli piiksus palju kõvemini kui audi :D (seni kuni ma ta lõpuks vaikima sundisin).

Aga miks me üldse praamiga sõitsime? Oktoobrilaste sünnipäeval käisime, sellepärast. Pidu oli nagu pidu muiste. Sai süüa ja juua ja sauna ja nalja. Nalja sai ehk kõikse rohkem. Kuigi süüa oli kah häbematult palju. Ise küpsetasin terve eilse hommikupooliku vahvleid nii et sõrmed kõrbesid ära (vahvlite torbikuteks keeramisest ikka). Nüüd on mul mõnusad krõbedad sõrmed. A vahvelused olid kah täitsa mõnusad krõbedad. Ja jäätisega sobivad imehästi kokku.

reede, oktoober 17, 2008

Ei ma taha, aga aastas korra...

Täna oleksin ma küll olnud nõus haiget teesklema ja koju jääma. Selline uni oli hommikul. Vaevu-vaevu õnnestus silmad lahti rebida ja soojast mõnusast voodist külma ja koledasse töömaailma ronimine tundus minu enda poolt minu vastu suunatud isikuvastase kuritööna. Uni on siiamaani. Eks see väjas olev udu rõhutab veelgi unisust. Jääb selline tunne nagu tegelt näeks und - kõik on selline pehme ja hägune. Ja hall.

pilt
Aga jah, sügis... Eile tabas mind selline kohutav sügisnukrus. Muud seletust ei oska sellisele põhjendamatule ja lambist tulnud kurbusele kuidagist anda. Ja häbematune ei tahtnud ära ka minna. Tuli võtta kasutusele ekstreemsed meetmed.
Ja nii lõpuks juhtuski, et lähenev öö leidis meid kahekesi kitarri ja pooliku veinipudeliga nostalgilises meeleolus laulmas

Elan linnas ma ja kardinad on öösel akna ees
.
See on saladus, mis toimub minu tubades

kuid kui kardin veidi liigub, tean on õuestugev tuul

ma tunnen oma voodis kuidas metsas murdub puu...

neljapäev, oktoober 16, 2008

Linnas

Käisin minagi ükspäev linnas* ja kui juba linnas, siis mõtlesin, et vaatan üle ka meie uue hängla - Auriga. Eks ma läksin sinna väikese hirmuärinaga. Räägiti, et pidi olema hirmus tunglemine ja rahvast rohkem kui hoone reaalselt mahutab.
No ma ei tea. See oli küll üks tühi jutt ja loba ajamine. Kui mina Aurigasse jõudsin, jalutas seal mõni üksik unine inimene ja rahvamurdudest ja tormlemisest ei saanud juttugi olla. Nojah, tuleb tõdeda, et enamus poode oli ka veel kinni.
Kogu küsimus on ajastuses

*Ei mitte Tallinnas. Kohalikus saareriigi pealinnas ikka. Ma olen täheldanud, et paljud inimesed (eriti tallinlased) ühtegi teist linna ei tunnista ja ütlus, et lähen linna tähendab nende jaoks Tallinna. Mina kui põline väikelinlane nimetan ka seda linna minemiseks kui ma lähen äärelinnast kesklinna.

teisipäev, oktoober 14, 2008

Pronksi-beebi

Siis kui puhub sügistuul
lehed puul kui kullast
Kõigil värske uudis suul -
Nähtud on Noorkallast!!!
Minu poolt tervitused uuele ilmakodanikule! Loomulikult ka õnnitlused vanematele ja suurele vennale.

laupäev, oktoober 11, 2008

Illustratsioon illustratsiooni kõhus

Näete, ma joonistasin teie soovil illustratsiooni üleeelmise postituse teemadel. Aga ah sa sitikas - lepatriinu sõi joonistuse ära.
Oh häda ja õnnetust. Nüüd on tegu peitepildiga. Üks pilt on teise pildi sees peidus. Ärge proovigagi üles leida.

reede, oktoober 10, 2008

Täiskomplekt

Aga meil oli eile tööl veeuputus, tuletõrje alarm ja riigikontroll.

neljapäev, oktoober 09, 2008

Avalik teenistus

Kui ma avalikku teenistusse tööle tulin, siis ei osanud ma undki näha kui avalik see teenistus tegelikult on. Aga tõesti. Kõik on siin läbinisti avalik ja läbipaistev. Kõige parem näide sellest on ehk meie uhiuus WC.
Imetore ja lausa jumalikult kaunis... aga äärmiselt avalik. Las ma tutvustan seda ka Teile, kes te pole veel meil külas käinud.

Kõigepealt on WC-l 2 ust. See on selleks, et igaüks saaks tulla ja minna kuis aga iganes soovib. Teiseks on meie imetabane WC suuuuur. No et kui mõni inimene peaks oma murega tulema, siis saaksite temaga igal ajal suhelda ja juhuks kui inimene peaks tundma end niimoodi kuidagi piinlikult või ebavõrdses olukorras olevana, siis selle jaoks on kohe WC-poti kõrvale pandud teine samasugune veel. Nimoodi võrdsetel alustel mugavalt istudes saaks nii mõnegi probleemi lahendatud. Nagu igale avatud teenistusele kohane on meie uues WC-s suur aken - otse WC-pottide vastas. No et keegi ei saaks öelda, et suletud uste taga aetakse hämaraid asju. Lisaks sellele on ka WC uks suure klaasist aknaga. Et kõik meie teod oleks läbinähtavad. (Ainult ühest asjast ei saa ma aru, miks ometi on WC uksele lukk pandud? sa võid ju samahästi aknast vaadata kas seal on kedagi või mitte).

Vot selline on üks tõeline osa avalikust teenistusest.

Ja ei, ma ei saanud seda teiega jagamata jätta. Lihtsalt nii oluline teave.
Ning ärge kartke, ma seekord ei joonista pilti juurde.

esmaspäev, oktoober 06, 2008

Minu elu agraarmuinasjutt

Kõik te teate ju igihaljast muinasjuttu, kus prints valgel hobusel kihutab tuhatnelja kohale, haarab printsessi kaasa ja nad kappavad õnnelikult päikeseloojangusse. Nuvot, minu muinasjutt on põhimõtteliselt sama, ainult pisut agraarsema värvinguga. Valge hobu võite asendada punase traktoriga. Aga mõte jääb samaks.
(sry piltide viletsa kvaliteedi pärast, aga ma ei leidnud mõistlikku tintekat)

Aga nädalavahetusel sai jälle mudas mängitud, vanad ajad tulid meelde.

reede, oktoober 03, 2008

USA dollari uus kujundus

*Ma ei tea küll poliitikast ega majandusest midagi, aga ma ei saanud seda lihtsalt jagamata jätta

neljapäev, oktoober 02, 2008

Koolitus

Olen juba teist päeva pealinnas end koolitamas. Oi ma saan targaks (tegelikult on tegu siiamaani kõikse asjalikuma koolitusega, kus olen käinud - võib juhtuda, et mul reaalselt ka läheb vaja neid teadmisi ja oskusi). Lisaks tarkuse omandamisele olen katsetanud ka oma orienteerumisvõimet. Siiamaani pole ära eksinud. Tallinnas on minusugustele suureks abiks bussiootepaviljonides olevad kaardid. Mina teen nii. Valin välja punkti A kus ma olen ja punkti B kuhu ma jõuda tahan. Tõmban nende vahele mõttelise sirgjoone ja hakkan liikuma hoides võimalikult lähedale kujuteldavale sirgjoonele. See tähendab muidugi igatsugu põnevaid shortcute. ise ka imestan, et selle peale ära ei eksi.

Ja Sandra elab häbematult lähedal TTÜ-le. Ma jõudsin kaks tundi varem kohale ja olin sunnitud oma aega CIV-i mängimisega sisustama (oh õudust, kuidas ma selle küll välja kannatasin)

Homme jälle tööle...