kolmapäev, aprill 30, 2014

21 DPC Newest picture of me

Lähiminevik on kohanud mind pigem kaamera taga kui kaamera ees. Seega kui teemaks oleks olnud pildike lastest, siis oleks mul miljoni-triljoni valikuvariandi seast võimalik seda õiget otsida. Endast aga polegi nagu ammu pilti teinud. Isegi mitte kurikuulsaid selfisid. Duckface polnud ka päris minu teema. No ma siis parandasin selle vea täna. Antagu andeks, et pea kammimata ja vunts väljakasvanud.

teisipäev, aprill 29, 2014

21 DPC Morning ritual

Minu hommikuseks rituaaliks on see, et peale wc-külastust astun alati ka kaalu pealt läbi. Eluaegse kaalujälgijana on sellest saanud sissekujunenud harjumus. Kurb tõsiasi on see, et viimasel ajal tekitavad sealsed näidud muidugi musta masendust ja kaal ägab mu all nõudes, et ühekaupa kaalutaks.

P.S Pildil olev kaalunäit pole tõene.

esmaspäev, aprill 28, 2014

21 DPC Something I collect

Nooruses sai kogutud igatsugu prahti - küll udukaid, küll kommipabereid. Auguga kive oli mul terve hunnik. Ülikooli ajal kogusin pühendusega Illeka tšekke :).
Praegu otseslt midagi peale raha ei kogugi, aga raha jälle ei kipu kogunema. Küll aga kogume hetkel pilte Eestimaa kirikutornide tipus kükitavatest kukekestest. Enamus kukkesid peaks olema nüüdseks pildikasti kogutud, aga paar kirikut on veel kontrollimata, nii et igaks juhuks nimekirja veel lukku ei paneks. Selle tegevuse eesmärgiks muide on selgitada välja kauneim kirikukukk. Mister kirikukukk 2014. Väga lahedad kuked on muide. Mõni meenutab küll rohkem kana või siis tuvi. Teine on jälle eriti puhevil ja uhke. Panen siia pildi ühest kuldsest kukekesest. Kes arvab ära, millise kiriku otsas selline kükitab, saab minult auhinna :)

Vihjeks. Tegu on üsna noore kukega. Peaaegu et tibu alles. Tõenäoliselt noorim.

pühapäev, aprill 27, 2014

21.DPC Oldest pair of socks

Hähh, iidset sokipaari on raske leida, sest pikaajalise kooselu tulemusel kipuvad sokid teineteisest lahku kasvama ja varem või hiljem üks sokk lahkub ja nii jäävadki nad üksikuks. Aga on ka erandeid. Siin on minu vanim sokipaar. Õigemini on tegu põlvikutega. Väljamaa värk ja puha. Alles on nad seetõttu, et ma kannan põlvikuid lihtsalt väga harva.

Aga üldiselt on sokid väga valus teema ja mul on nendega pidev kriis käes. Teate ju küll, et säärikud söövad sokke nagu hobused kaeru. Pistavad sokid nahka, peavad peenikest naeru...

laupäev, aprill 26, 2014

21 DPC Something I made

Selle ülesande puhul mõtlesin, et see peaks ju lihtne olema - pürgin siin käsitööblogiks ja puha. Aga võta näpust. Ma olen kõikide oma nikerdistega juba eputanud siin blogis. No mis teha kui edevus ei anna patta panna. Panen siia siis pildi oma viimasest joonistusest. See läheb siis kingituseks ühele emmele. Pilt pole veel päris valmis - pisut viimistlemist on vaja teha, aga noh enamvähem ikka.
 

reede, aprill 25, 2014

21 DPC A good habit

Hea harjumus. Vot see oli pähkel. Nuputasin pikka aega, et mis need minu head harjumused on. Ja no kohe ei tulnudki pähe. Jaa, ma ei määri tatikolle seinale laiali ja ei jäta prilllauda üles (arusaadavatel põhjustel), aga millegi mittetegemine ei ole ju päris harjumus või mis. Küsisin Mpsilt ka ja ta oskas mulle ka ainult halbu harjumusi ette lugeda. Ja no tee mis tahad, ei tulnud ühtegi head.
Läbi häda sai siis vihjatud sellele, et mul ei ole kombeks hiljaks jääda. Ma tegelikult ei salli sugugi hilinemist. Enda puhul. Teiste puhul suudan seda hädapärast tolereerida. Mõistuse piires.

neljapäev, aprill 24, 2014

21 DPC Cannot live without

No ma ei suuda teab mis kaua elada ilma õhu vee ja söögita. Aga kui ilmselged keha funktsioneerimiseks vajalikud asjad kõrvale jätta, siis ega palju asju pole, milleta ma elada ei SAAKS. Aga on terve hulk selliseid, milleta ma elada mitte ei TAHAKS. Ja selles nimistus on kahtlemata esikohal need pisikesed keerubid:
Pildil poseeritakse. Mina ütlen: "Naeratage!" ja nemad siis niimoodi...
Tõsi on muidugi see, et kuigi olen lapsepuhkusel, siis aegajalt tahaks võtta ka lastest puhkust.

Ahjaa ja palju õnne Täpsile kolmveerandaastaseks saamise puhul :)

kolmapäev, aprill 23, 2014

21 DPC A souvenir from a vacation

Hmm, mul ei ole mitte kombeks puhkuselt suveniire kaasa tuua. Pealegi olen ma mööda ilma nii vähe ringi reisinud, et isegi kui ma tooks suveniire, siis poleks mul ikka väga paljude asjade vahelt valida. Nii et panen siia hoopis pildikese oma viimasest kingituseks saadud suveniirist - isa käis Hiinas ja vot sellise lehvikuga saan endale palava ilma korral tuult lehvitada.

teisipäev, aprill 22, 2014

21 DPC Something I shouldn't have bought but did anyways

Enamasti on nendeks asjadeks, mida ma ostan, kuigi mulle neid ette nähtud pole igatsugu jäätised ja šokolaadid. Ma ei tea, miks ma poes olles alati unustan, et olen igikestval dieedil. Ja kui see meenubki, siis kinnitan endale, et võtan igal päeval ainult ühe tükikese. Nujaa. Kui koju jõuan on juba pool otsas ja ülejäänud pool saab otsa enne kui päike loojub...

Aga kuna ma olen hetkel "rangel" dieedil, siis mul pole kodus šokolaadi, mida pildistada. Siin on aga pilt ühest koledast kleidist, mille ma endale ostsin, sest see nägi pildil imeilus välja, aga selgus, et riidepuul üpriski kole. Rääkimata sellest, et kui selle  selga panen, siis olen kui õp Asta Kuuseok.

esmaspäev, aprill 21, 2014

21 DPC A device I own but never use

Täitsa töökorras masin. Ehk hakkan ühel ilusal päeval kasutama. Senini pole seda vaja läinud.

pühapäev, aprill 20, 2014

DPC 21 Something that stresses me out

 
Neid asju, mis mind ärritavad on terve hunnik. No näiteks need samad vedelevad mänguasjad. Eriti ärritavad mind nad siis kui ma last magama panen ja olen just mõlemad magama saanud ja hakkan vaikselt minema hiilima ja siis mõne kõliseva, laulva või koliseva mänguasja otsa koperdan.
Aga pilt sai hoopis ustel kuivavatest rätikutest, mis mind sammuti ärritavad. No see, et nad sinna kuivama lähevad ei ärrita mind üldse. Ikka parem kui kusagil niiskelt nurgas seenetada, aga probleemiks on see, et nad sealt ustelt kunagi ära ei tule. Mõne aja pärast ripub iga ukse peal mõni rätik ja elaks kui pesumajas.

laupäev, aprill 19, 2014

21 DPC What I'm reading now

 
Hetkel loen vahelduse mõttes sellist toredat raamatut nagu Herman Sergo romaan "Kui ma alles noor veel olin". Seda on päris põnev lugeda. Lugemine läheb küll aeglaselt, sest aegajalt lausa veerin seda teksti. Aga no väike stiilinäide teile:
"Näädsa, kis sääl leheb sakkides koudu jälgrada, munataalkoldne rätik pääs? Muku tüdruk!"
"Määotsa Maali. Jo vist Nötke Ingli kraasimistalgutele. Nägu teisel jah... Selga-Jälga muistab ka panna, aa tösist tööinimest... Suvel kurrudet käised üll, peab ennast vehe asjemaks kut teised, äbe nähja!"
"Ehk oo vehe itu?"
"Pole ta tolgus ühti, aa natugest teistmoodi küll kut keik inimesed. Poisi nääb, pole muud kut üks klött, klömps ja ambairi. Erm kuulda, mes suust välja aab! Va prätt tüdruk! Äi sehanset pea ers äi traat. Kogu aeg küla pääl, kut oleks aebja selgas. Ikka metsapoole! Kamber teisel, räägidaks, pitsi-satsi täis, asemel padjavirn laest saadik."

"Mes siis... Küll aastad öpedavad - kis söust lükipuud änam tahab!"

reede, aprill 18, 2014

21 DPC Bad habit

Haa, halbu harjumusi on mul hunnikuga. Näiteks on mul halb komme õunasabasid lauaservale vedelema jätta. No ja siis on selline harjumus, et kui ma diivanil istudes midagi joon ja on vaja tass/klaas käest ära panna, siis ei viitis ma seda mitte lauale panna vaid panen diivanipadja taha.

neljapäev, aprill 17, 2014

21 DPC My most treasured item

Minu kõige väärtuslikumad aarded on muidugi minu kaks marakratti, aga "item" pole ehk kõige õigem sõna laste kirjeldamiseks. Seega sel korral te titepilte ei saagi. Küll aga pildikese minu mälestustelaekast. Minu lühikese elu jooksul on kogunenud juba päris suur hunnik armsaid mälestusi, mis kõik selle kirstukese sisse on paigutatud. Valdavalt vanad (armastus)kirjad ja päevikud, aga ka näiteks pühendustega tšekid ja padja peale jäetud musid.

kolmapäev, aprill 16, 2014

21 DPC, Something I hate

Vihkamine on nii äärmuslikt tunne. Mulle ei meeldi öelda, et ma vihkan üht või teist. Aga on terve hunnik asju, mida ma silmaotsaski ei salli. Igapäevaselt näiteks seda ilget kaost ja segadust, mis siin laiutab. Pesemata nõusid. Riidekuhjasid. Kõikjal vedelevaid mänguasju. Siis ei suuda ma sugugi seedida seda kui mul on mingi enda arvates geniaalne idee ja ma ei suuda seda ellu viia nii nagu ma seda enda peas näen. Enamasti puudutab see käsitöövaldkonda ja joonistamist. Viimasel ajal on mind häirima hakanud kurb tõsiasi, et meil on liiga palju asju ja need on igal pool risti jalus. Pidevalt löön varba ära. Aga no tõesti. Peale seda kui kaks pisikaost on toast üle käinud tuleb väga hoolikalt oma sammusid seada, et ilma konte murdmata ühest toa servast teise saada.

teisipäev, aprill 15, 2014

21 DPC Something I am scared of

Mina kardan ämblikke, vihmavarje ja teravaid, torkavaid ja lõikavaid esemeid oma silmade kõrgusel (sinna alla lähevad ka eelmainitud vihmavarjud). Aga nii hirmsaid asju nagu ämblikke, vihmavarje ja teravaid, torkivaid ja lõikavaid esmeid silmade kõrgusel ma ei fotografeeri. Otsisin oma pildipangast hoopis pildi hirmust. Hirmul olla suured silmad :P

esmaspäev, aprill 14, 2014

21 DPC Reminds me of childhood

Tükk aega vaatasin ringi ja no mitte miski ei meenutanud lapsepõlve. Seni kuni Mps tegi ettepaneku väike CIV teha. Kohe meenusid ajad kus sai koos vennaga igal õhtul CIV-i taotud. Taustaks mängisid Biitlid. Olid ajad :)
Jah, tõsi, tegu pole mitte kõige varajasema lapsepõlvega. Aga kuna mul oli mõnusalt pikk lapsepõlv, siis läheb see kirja küll. Olulisemalt varasemasse aega paigutuvad lõputud tetriselahingud isaga ja suurepärased saavutused supaplexis. Veel varasemasse aga Maniac Mansion, Zak Mckracken ja kui päris lasteaeda tagasi minna, siis minu esimene arvutimäng oli kurb lugu sellest, kuidas konn läks üle tee. Nostalgia-nostalgia.

21 DPC, My neighbourhood

Siia polnud mul küll midagi teab mis põnevat pilti lisada. No ma lihtsalt ei ela teab mis põnevas naabruskonnas.

laupäev, aprill 12, 2014

21 DPC Guilty pleasure

Igikestval dieedil ja juba ei tea mitmendat aastat järjest kas rase või imetav ema. Jäätis ja veints ei tohiks mitte minu menüüsse kuuluda. Enamasti ei kuulugi. Aga vahel harva siiski luban endale natuke maiustamist süümepiinadega pooleks. Ma ikka naeran, et kui süümekate tundmisega ka kaloreid kulutaks, võiks ma ohtralt šokolaadijäätist mugida ja sealjuures saledaks ka veel saada.

reede, aprill 11, 2014

21 DPC Something on my wishlist

Mis on ühe kroonilise emme wishlistis esikohal? Ikka see, et need kaks põnni läheks vabatahtlikult kell 20 magama, laulaks ise üksteisele unelaulu ja magaks ilma ärkamata hommikuni ja siis hiiliks ka vaikselt teise tuppa mängima, nii et emme saaks edasi magada. Vot see oleks elu.
No ja peale seda tulevad sellised maisemad soovid, nagu see, et väike kollane majake võiks valmida ja see, et need üleliigsed 20 kilo haihtuksid õhku või midagi muud säärast.

neljapäev, aprill 10, 2014

21 DPC Old picture of me

See on üks enam kui kolmekümne aasta tagune pilt. Olen siin sama vana kui Täps praegu. Ja sama edev. See on ka põhjus, miks selle pildi valisin. Ärge nüüd seda jõletut fotoshopi tähele pange, aga tuleb tunnistada, et mõningane sarnasusju on. Aga ilmselgelt oli minul selles õrnas eas rohkem juukseid peas kui Täpsil.

21 DPC ja arenguhüpe beebimajanduses

Nii, blogiaariumis ringiuidates sattusin Mutikese blogi peale kus ta alustas 21 päeva fotoväljakutset. Ja kuna mina juba ükspäev kurtsin, et blogis on liiga kasinalt pilte, siis nägin selles head võimalust olukorda parandada. Nii et liitun temaga ja siit see algab:
 
21 Days Photo Challenge
  1. Old picture of me
  2. Something on my wishlist
  3. Quilty pleasure
  4. My neighbourhood
  5. Reminds me of childhood
  6. Something I am scared of
  7. Something I hate
  8. My most treasured item
  9. Bad habit
  10. What I'm reading now
  11. Something that stresses me out
  12. A device I own but never use
  13. Something I shouldn't have bought but did anyways
  14. A souvenir from a vacation
  15. Cannot live without
  16. A good habit
  17. Something I made
  18. Oldest pair of socks
  19. Something I collect
  20. Morning ritual 
  21. Newest picture of me 
 Nii et lähipäevil on oodata pisut tihedamat postitamist kui muidu.
Ja täiesti teemaväliselt. Tõruke oli täna lasteaias pool päeva ilma minuta ja käitus kui kullatükk. Minuga käitub ta kui mõne äärmiselt ebastabiilse ja plahvatusohtliku aine tükike.
Lisaks õppis ta ära kolm sõna:
kukk
nana - loe kana
tuvi
Ühesõnaga ornitoloogiline sõnavara laienes märgatavalt. Kakast rääkis ta ka, aga see polnud minu arust kodulindudega seotud.
Ja Täps hakkas iseseisvalt istuma.

teisipäev, aprill 08, 2014

Noa all

Aga mina sattusin täna esimest korda elus noa alla (kui näppulõikamised välja jätta). Õnneks mitte mõne kriminaali või lihuniku vaid õppinud kirurgi kätte. Mõtlesin, et laseks pisut rindu korrigeerida (teate ju küll, mis imetamine teha võib) ja kõhult oleks vaja pisut peekonit vähemaks nüsida. Võinoh, tegelt mitte. Hoopis paar sünnimärki urgitseti välja. Aga mul on neid veel miljon-triljon tükki, nii et puudust ma neist tundma ei hakka. No nagu tähistaevast oleks paar tähte vähemaks jäänud. Seni kuni päike on alles, ei märka nende puudumist keegi (va mõned entusiastastronoomid ehk).
Nüüd olen auklik kui juust ja plaasterdatud.

reede, aprill 04, 2014

õunapuu

Täna sain üle pika aja värske õhu kätte. Küll oli  hea hingata ja ruumi tiibu sirutada. Oleks ehk lendugi tõusnud, aga kummagi tiiva otsas siputas üks väike varesepoeg. Pisema auks istutasime täna õunapuu. Mina, tõsi küll, toetasin aktsiooni peamiselt moraalselt, kuid Tõruke tegi ikka käed mullaseks. Ja riided. Ja näo.
Tõrukese enda õunapuu kandis möödunud aastal juba vilju. Ehk on Anni oma ka tubli ja saame paari aasta pärast ka tema õunu maitsta.

neljapäev, aprill 03, 2014

Pannkoogitegu


Lubatud illustreeritud postitus. Kuna külmkapp oli tühi ja pood oli kaugel, siis tuli tänaseks õhtuks kombineerida olemasolevatest ainetest mingi kompott. Sel korral otsustasin pannkookide kasuks. Tõruke nägi selles võimalust kulinaarseteks katsetusteks. Kõigepealt lükkas ta tabureti pliidi äärde ja nõudis õli pudelit enda kätta - etma hakkavat nüüd pannkooke küpsetama. Ma pole küll kontrollinud, aga olen üsna kindel, et ka pliidi pakendil oli kirjas, et alla kolmesed sellega mitte mängida ei tohi, nii et keelasin selle tal ära. Loomulikult järgnes sellele suur jonnidemonstratsioon ning võitlus pannilabida pärast. Mina andsin järele pannilabida osas, mille ta sai, kuid pliidi juures turnimise osas jäin endale kindlaks. Pisut solvunult, kuid pannilabida õnneliku omanikuna sain Tõrukese eemale. Kahjuks tüütas pannilabidaga soola segamine teda kiiresti, ning ta soovis taas aktiivselt osaleda õhtusöögi valmistamises. No lubasin tal siis taigent teha. See talle meeldis. Lisas muudkui jahu ja õunamahla ja suhkrut ja peale igat pannitäit timmis maitset peenemaks. Seda on küll raske tunnistada, aga mul on tunne, et tema timmitud pannkoogid maitsesid lõpuks paremini kui minu timmimata...
Köök näeb muidugi välja selline nagu oleks seal midagi plahvatanud... Lähengi nüüd seda koristama. Oh õnne.

kolmapäev, aprill 02, 2014

Apildilisus

Ma siin märkasin, et kuigi ma enamuse oma õhtutest (mil lapsed magavad) veedan joonistades, siis on minu blogi muutunud kuidagi pildiahtaks. Iidsetel aegadel oli igas kolmandas postituses illustratiivne pannpea esindatud. Nüüd pole neid ammu näha olnud. Luban homme selle apsaka parandada.

teisipäev, aprill 01, 2014

Naljahammas

Aga Täpsil lõikus täna teine hammas. Arvestades päeva ilmselt naljahammas. See seletab ka miks ta päev otsa naerda on kõkutanud. Hakkab vist terveks saama. Loodame, et ta mind nalja pärast hammustama ei hakka.

Teisipäev on tore päev

Üleeilse seisuga olen siis siin elanud juba 6 aastat. Uskumatu. Kui niimoodi hoobilt küsitaks, siis vastaks, et ehk neli. Aga kuus. See on juba tase. Tõsi, ma küll loodan, et palju üle seitsme aasta mul siin elada ei tule. No oleks ju tore ikka enne pensionipõlve saabumist oma väiksesse armsasse majakesse kolida. Küll oleks seal hea maja ees pingil päikesepaistes oma valutavaid konte soojendada.
Meie Täpsiga käisime aga vahepeal Tartus. Vaatasime kõik sealtnurga pisikesed beebid üle. Kuulasime nõrkemiseni Murdjalapsukese targutamist (sellest valguses ma isegi ei kurvasta, et Tõruke nii kehva jutumees on) ja korjasime mingi haiguse üles. Vaene täps hõõgus mul siin mitu päeva palavikus. Öösel polnud öölamp vajagi. Nüüd hakkab tasapisi tervenema. Juba teeb pahandust ja kiusab vennat.

Mõtlesin et kirjutaks üles ka Tõrukese laienenud sõnavara. Sinna kuuluvad hetkel sellised sõnad:
Emme ja issi - tavaliselt korratakse neid järjest kiiresti - emmejaissiissijaemme. Lisaks näidatakse piltidelt ka. Ännit näidatakse harvemini.
otsu - kutsu
äike - päike
lillilillilll - lill
aitäääh -väga püüdlikult hääldatakse
auto
õue
juua
Endiselt on väga tihedas kasutuses sõnad ei, EI, EI (no kuidas te nii rumalad olete ja aru ei saa) ja see ning seda.

Mõned sõnad ehk veel, aga need ei meenu hetkel. Tähti tunneb ta imeliselt ja numbritest kasutab ainult seitset.

Oeh, peaks lõpetama ja minema hoopis koristama. Kui midagi muud teha pole, siis seda viimast saab siin alati teha. Ma arvan, et kui Heraklesele oleks antud Augeiase tallide asemel minu korter koristada (koos segajate mudilastega), siis oleks ta ilmselt haledalt põrunud...