teisipäev, juuni 30, 2015

hülgerahavas tegutseb jälle

Nonii, lõpuks sain minagi rannahooaja avatud. Kuna mul mingisugust bikiinivormi pole, siis ongi hea käia ujumas siis kui teiste jaoks on liiga külm või tuuline. Ja seda, et vesi oli külm, polnud mul ka võimalik nautida. No kui sul on antud loetud aeg ujumiseks enne kui pujäänid rannas rahutuks muutuvad, siis ei saa end lõbustada sellega, et nihkud aeglaselt sügavuste poole tundes kuidas külma vee piir millimeeter haaval kõrgemale tõuseb. Siis tuleb lihtsalt joosta võimalikult kiiresti ja võimalikult kaugele (ilma tagasi vaatamata) ja sukelduda. Pärast välja tulles võid nautida kuidas vesi aina soojemaks läheb.
Lapsed nautisid ka rannaskäiku. Või mis lapsed. Tiiger ja krokodill.

Puhkus ja poodlemine pujäänidega

Täna algas mul puhkus. Poole päeva pealt olin muidugi juba nii väsinud, et tekkis kohe tahtmine tööle tagasi oma mugavasse tooli. See tahtmine muidugi kadus kiiresti ära kui meenus, et seal toolis ei saa lihtsalt mugavalt lösutada vaid peab ka igatsorti tiiv(ik)uliste probleemidega tegelema.
Eks ma siis kogusin oma jõuraasud kokku ja üritasin väikesi kuldnokki, musträstaid ja muid linnukesi maasikapõllust eemal hoida.
Suht edutult.
Mingi aeg sain oma paljulapselise pere siiski liivakasti mängima. See asub maasikapeenrast piisavalt kaugel. Hakati mängima poeskäiku.

peaaegu kahene läks poodi kindermuna tooma
kolmene läks poodi kommi tooma
pooleneljane läks poodi elektrit tooma
viiene lubas poest tuua labida.

Aga kui nüüd päriselt poes käimisest rääkida, siis olude sunnil on seda tulnud teha koos pujäänidega. See polegi nii hull kui võiks arvata, kuigi ilma kindermunata ei tule me sealt vist kunagi välja. Eile nõuti lisaks ka jäätist. Emme sai šokolaadijäätise, esipujään moosijäätise ja pisipujään vaniljejäätise.
No ja siis pistis emme (st mina) pintslisse oma jäätise ja seejärel Täpsi oma, kes oli vist kaks korda keelega üle tõmmanud ja siis leidnud, et tegelikult tahtis ta ikkagi kindermuna. Ja lõpuks sain üsna sulanud moosijäätise lõpu ka, mis Tõrukesel üle jõu oli käinud.
Kaks ja pool jäätist! Emaks olemise juures on ikka väikesed plussid ka. Kahju ainult, et need plussid ka kaalunäidule lisanduvad...

laupäev, juuni 27, 2015

Jaanidest

Jaanid on üle elatud.
Esimest jaanituld, mida eriti pikalt nautida ei saanud, ma juba mainisin. Järgmisel päeval olin aga hoopis ebatraditsioonilist moodi jaanipäeva tähistamas. Nimelt Püha kirikus Püha öö kontserdil. Minu arust väga mõnus alternatiiv lõkke ääres jauramisele (mille vastu mul muidugi ka midagi pole, eeldusel, et jauramine jääb siiski enamvähem kultuursetesse piiridesse). Muusika oli kõrvale kena kuulata ja tuule ei puhunud ka peale. Ainult pingid on seal kirikule kohaselt äärmiselt ebamugavad. Samas oli üllatavalt palju inimesi kohale tulnud. Kirik oli täis.
Pärast aga pressisin end muusikute jaanitulele. Nii et ikkagi sain ka lõkke ääres "jauramise" kätte. Seal oli täiesti arvestatav lõke ja küünidisko ja kõik oli tip-top.
Järgmsiel päeaval pidi olema meie enda perekondlik jaanituli mere ääres, aga tuul oli nii tugev, et see oleks meid ilmselt siuhti minema viinud koos lõkkega nii et jaanituli lükkus edasi juulikuusse. Või kui enne soojaks ei lähe siis augustisse :P Ühildame muinastulede ööga või midagi.

teisipäev, juuni 23, 2015

Maailmarändur

Nonii täna oligi see päev, kus sai kogu kambaga Tõrukest mööda metsi taga otsitud. Mõtlesin juba, et ei tea kas peaks koerad ja helikopterid ka kampa võtma. Ega inimestel polegi ju jaanilaupäeval muud teha kui mööda metsi konnata ja kadunud poisse otsida. Õnneks asi nii kaugele ei läinud ja väikese detektiivimängu tulemusel leidsin esipujääni ikka enne suuremat vihma üles. Ta oli oma jooksurattaga päris kaugele ukerdanud ja oli üsna õnnetu olekuga. Igatahes keeldus ta enam sammugi astumast ning nõudis, et ma nii tema kui ta ratta sülle võtaks.

Pildil siis näha kuidas maailmaränduri hingega Tõruke jälle metsasügavustesse kaob.
.

The Road goes ever on and on
Down from the door where it began.
Now far ahead the Road has gone,
And I must follow, if I can,
Pursuing it with eager feet,
Until it joins some larger way,
Where many paths and errands meet.
And whither then? I cannot say.
                                                    /J.R.R.Tolkien/
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saati kiigub kastehein. No ja kui minul see juba rinnust saati on, siis võite arvata, kas 4 väikest pujääni, kes on heinamaale putku pistnud  paistavad sealt välja või mitte. Aga just nii see siin eile juhtuski kui ma külakorras lastevalvur olin. 
Leidke pildilt 4 last:

Ja kui ma parasjagu põnne mööda karjamaad taga ei ajanud, siis seisin kiigu kõrval ja tegin vastavalt nõudmisele oogu (peaaegu kahene), nivoogu (kolmene), joogu (poole neljane) ja voogu (viiene).

Täna käisime ka küla jaanitulel. Eriti kaua seal olla ei saanud, sest Tõruke kibeles juba enne tule süütamist ära. Täpsile muidugi meeldis  ja ta protestis päris valjuhäälselt kui me pidime ära tulema hakkama.

kolmapäev, juuni 17, 2015

Kas klaas on pooltäis või pooltühi?

Tõruke teeb jälle süüa. Lööb muna kaussi.  Osa munast läheb põrandale. Mina jälle hädaldan:
"Tõruke, mis sa sodid, vaata, pool muna on põrandal"
Tõruke vaatab ja teatab uhkusega hääles: "Aga pool muna on kausis!"

No tõesti, mida ma virisen. Pool muna on ju kausis. Lapsed õpetavad elu ka teise nurga alt vaatama.
Tõsi, mõni nurk on väga kummaline. No näiteks eile:

Kell on palju ja Tõruke jonnib:"Ma ei taha magama minna!"
Mina: "Mine ikka, Täpike ka  juba magab"
Tõrukese silmad löövad särama: "Täpike magab külmkapis!"

No tõesti, kui mu lapsed külmikus magavad, siis ma saan aru, miks Tõruke uinuda ei taha.

neljapäev, juuni 11, 2015

Kaugseire

Eile õhtul oma tavapärast pisikest jalutuskäiku tehes (no et kubjas ei viriseks, et mul jälle sammud tegemata) möödusin lennult ühest sirelipõõsast ja nagu naksti leidsin kaugseiremeetodil ühe viie kroonlehega õnnesireli. Ma isegi ei pidanud selleks sammu aeglustama.

Aga üldiselt pole mul aega pikalt ringi jalutada. Ma nimelt tegelen pakkimisega. No suvi tulemas ja ma tõesti ei viitsi laste asju ülepäeviti pakkida. Sel korral jagasin kogu mammona pooleks. Pool jäi ühele saarele, poole vean teisele saarele. Siis hea lihtne, et igal pool on varustus olemas. Nüüd ainult see küsimus, et kuhu ma kogu selle kraami seal teisel saarel panen.... Mõnusat kummutit oleks vaja. Ja riidekappi. Aga selle jaoks oleks muidugi tuba ka vaja. Ja kui juba, siis võiks ka paari diivanit olla ja lastetoa mööbel...

teisipäev, juuni 02, 2015

Kahvatu

Ei saanud pruuniks teiseks juuniks. Olen ikka valge kui kartuliidu.