Üleeile mind tabanud südamevalu pani mind mõtlema meditsiinilis-sportlikel teemadel. Vaadake, kui treenimata inimene (nagu mina nt) juhtub end veidike rohkem liigutama kui talle kombeks, siis järgmisel päeval valutavad tal kõik kohad ja iga viimnegi lihas on tihkelt piimhapet täis. Samas süda on ju ka lihas! Kui see ühel või teisel põhjusel hirmsasti tööd teeb ja peksab nii, et tahab rinnust välja karata (ka seda on ajaloo jooksul ette tulnud), kas siis südamesse ei võiks piimhapet koguneda? See oleks küll kole, kuna iga südametukse oleks siis valus.
Samas ma parem liiga palju edasi ei mõtle, see oleks minu vähetreenitud ajule harjumatu koormus ja muidu äkki omme aju kah piimhapet täis ja mis ma siis teen? Isegi mõelda oleks valus (mitte, et see igapäevsest olukorrast palju erineks).
Eile käis Maariš meil, toimus alõtša-ploomipeo järellainetus. Minu uus põnev ja paljutõotav teadusgeograafiline projekt sai alguse. Lisaks sai veel tehtud vana head kõrbe ja kuubiku testi...
Eile oli üldse suht meditsiinilise alatooniga õhtu peaks mainima. Aga selle teadusgeograafilise testi tulemusi tahaks minagi näha :)
VastaKustuta