"Palun mulle üks juuksehari," lausus Pille müüjale justkui muuseas. Tema hääl oli rõhutatult tavaline, nagu oleks kammi ostmine tema jaoks igapäevane rutiin. Iga vähegi tähelepanelikum vaatleja oleks aga kohemaid selle väikese pettuse läbi näinud - Pille haiglaselt säravad silmad ja värisevad käed reetsid ta koheselt.
Kui Pille lõpuks poest välja jõudis, kiirustas ta lähima nurga taha, võtis nii kiiresti kui ärevus lubas krabisevast kilekotis välja oma uhiuue harja ning vaatas seda uskumatul ilmel.
"Ära tõin!" sõnas ta endamisi. "Ma sain sellega hakkama."


See lõik võiks olla vabalt ükskõik millisest ulmekast võetud. Uskuge mind on vähe asju, mis on ulmelisemad kammi ostvast Pillest. Mine sa tea, võibolla hakkan ma seda kunagi isegi kasutama. Esialgu küll mitte. Praegu peidan ma ta kuhugi kappi luku taha ja aint riigipühadel ja suurematel tähtpäevadel piilun läbi lukuaugu teda.