Kas keegi sai aru?*

Nii pidu on siis selleks korraks läbi. Arusaadav?
Uskumatu.
Siinkohal tahaksin tänada kõiki armsaid inimesi, kes minu sünnipäevapeost osa võtsid. Tore, et tulite. Mõni küll jäi vaid paariks tunniks (mis iseenesest on äärmiselt taunitav), aga mõni teine seeeest pidas vapralt lõpuni vastu. Uskuge või mitte, aga oolimata minu sünnipäevade rohkusest on just need peod minu jaoks ästi olulised. Miks? Selleks on mitu põhjust.

• Esiteks siis saab kingitusi (nii uskumatuna kui see ka ei kõla arrmastan ma kingitusi. Suur tänu kõigile kes vaeva nägid või siis lihtsalt toetasid materiaalselt/moraalselt. Tõesti armsad olid need)
• Teiseks sünnipäevadel jagatakse ohtralt kallistusi (mulle meeldivad kallistused isegi rohkem kui kingitused kui selline asi on võimalik)
• Kolmandaks on see ikkagi üks paganama hea peoettekääne (te võibolla pole seda täheldanud, aga mulle meeldivad peod ka).
• Neljandaks tulevad ikkagi MINU sõbrad MINU sünnipäevale (selles lauses on tunda anomaalselt tugevat omandiinstinkti, aga sellest hoolimata meeldivad mulle sõbrad ka).
• Viimaseks pauku peab olema ja nalja peab saama, muidu mina ei mängi.

Tore oli. Olgugi, et ei suudetud kõrvale hoida ei kooli teemast ega kööki kogunemisest (te ju teate kuidas ma seda armastan). Aga seda olekski ehka palju tahta, et kõik kulgeks nii nagu mulle meeldib. Ja arvestades asjaolusid oli siiski uskumatult lõbus. Minul vähemalt. Kui teil oli igav, siis khmm khmm paha lugu küll :D

Saite aru?***

Loomulikult on igal sünnipäeval ka teine pool - pahupool nimelt. Nt praegu toas ringi vaadates ei saaks justkui kuidagi väita, nagu oleks ma eile kõik ilusasti ära koristanud. Oo ei. Aga võibolla ongi nii asjade õige käik. Looduses püüdlevat kõik korrastatud oleksut korrastamata olekusse. Teine postsünnipäevaline probleem on valdkonnast nimega mustad nõud. Siinkohal tahaks edasi anda suured tänud nõudepesupäkapikkudele, kes mind sellest murest vabastasid. Aitäh. Te olete parimad.

Muide pean teile kurbusega teatama, et minu ennustus läks täide. Lubasin, et raha saab otsa. meie täidame oma lubadusi. Nüüd kuulutan välja ametliku pankroti. Sünnipäevad pole ju mingi odav nali. Tõsi, need poolteist lõhet, mis ma kartulisalatiasendajaks muretsesin, püüdsin ma ise Anne kanalist ja seega nagu oleks raha kokku hoidnud, aga kujutate te ette kui palju tänapäeval kalastustarbed maksavad??? Hingehinda. Igatahes nüüdsest alates tuleb mul tõelise vaese üliõpilasena elatuda õhust ja armastusest. Sellega on aint see kurb lugu, et armastust nagu pole ja õhk on ka saastunud.

Et ma aga päris kuivale ei jääks otsustasin minna ja veidi vähemsaastunud õhku otsida. Minu plaan on minna sohu! Täpsemalt Endla rabasse. Kõigil, kes soovivad minuga liituda ja aidata mul minu uut matkavarustust looduslikus keskkonnas testida, paluks koguneda kolmapäeval, kahekümnekaheksandamal septembrikuuommikul (28.09) kella kaheksaks raudteejaama (Endla ekspress väljub kell 8.10).

Täna tegin juba soojendusmatka maailmalõppu (kui keegi ei tea, siis maailmalõpp asub luunja lähistel). Päris hea oli. Kui ma linna tagasi jõudsin olin laipväsinud (huvitav väljend. Minu arust laibad ei peaks väsimuse üle kurtma, nad ju muud ei tee kui puhkavad rahus) aga õnnelik. Tuul vana punnsuu puhus meeled mahedaks ja tuju heaks.

*Kostub nõustuvat üminat ja näha on aktiivset peade noogutamist
** Triin tunnistab, et tema ei saa tegelikult mitte millestki aru ja seab sellega oma elu ohtu
*** Isegi Triin ei julge enam väita, et ta ei mõista.