Loherünnak

Seitsme maa ja mere taga ühes uhkes lossis elas kuningas ja printsess. Printsess oli kuulus oma kauni lauluhääle poolest. Ühel päeval kuulis üks möödalendav draakon printsessi laulmas ja tahtis ta ära varastada. Õnneks kaitses kuningas oskuslikult lossi ning tegi suure kahurikuuliga lohele tuule alla.

Aga see kõik on ajalugu ja toimus ammu-ammu. Kolm aastat tagasi lausa.

Vahepeal pole nii palju lund olnud, et oleks saanud korraliku lumekindlust ehitada. Samas lapsed ei ole seda unustanud ja kui ka meile lõpuks lumi saabus, nõuti kohe kindluse ehitamist. Saigi siin pimeduse varjus üks kokku klopsitud. Nüüd aga põrkusime uue probleemiga. Ajad on edasi läinud ja hädalisest abitust printsessist on sirgunud iseseisev ja hakkaja neiu, kes ei tahtnud kuidagi olla ohvri rollis. Kõik tahtsid olla hoopis kas lohed või lossi kaitsjad. Lõpuks tuligi printsessiks võtta üks lumememmeke.

Sel korral kehastas lohet Tõruke. See elajas oli kohe eriti visa ja ta rünnak raevukas. Hoolimata sellest, et ta sai lossikaitsjate kahurikuulide poolt rängalt vigastada, õnnestus tal lossi sisse murda. Lossivalvurid (eriti Täps) kaitsesid lumeprintsessi ennastsalgavalt, kuid lohel õnnestus siiski printsess kaasa haarata. Või noh, suurem osa sellest. Printsessi pea jäi lossivalvurite....

Selline ootamatu pöördega lugu siis...