Luusisin nädal aega mööda ilma ringi telefon laskevalmis peos, lootes tabada mõnd kaunist siluetti. Aga alati tulin koju tühjade kätega, kaasas vaid lood sellest kuidas üks või teine "saakloom" napilt põgenema pääses. Nii et klassikalist siluetipilti ma ei saanudki. Aga noh, raskel ajal olevat kala ka liha. Isegi kuivatatud kala. Aida räästa all kuivamas (nagu näha, pöördusin taas aida poole).
Ait on kohustuslik element! Kalad... no võiks olla kohustuslik element iga kodu räästa all, isegi kui aita ei ole! Pilt on ahvatlev igatahes.
VastaKustutaAga see teine, imeline oma õrnuses.
Kalad väikesele kalarabajale söögilauas, igatahes!
VastaKustutaAsjalik ait sul, ära sa ütle!
Jaa, tõeline varaait.
VastaKustutaKalakrabajaid on meil siin peres teisigi. Enamasti kõige pisemale ei jätkugi. Hea ongi, juhtivad toitumisspetsialistid ei soovita imikutele kuivatatud kala anda.
Kala on küll ilus vaadata, aga väga tüütu süüa. Minuarvates.
VastaKustutaHarjutamine teeb meistriks. Ma ei saa öelda, et ma oleks kuivatatud kala söömises just vana kala, aga siiski võimaldab aastatepikkune praktika ja sisseharjunud liigutused küllaltki vähese vaevaga meelepärane pala kätte saada. Oleneb muidugi ka mis kala süüa!
VastaKustutaOh, see kalapilt! Ja taustal kuivav pesu!
VastaKustutaÜksteist punkti kümnest võimalikust.
Kirsiõis on hää tabamus.
VastaKustutaRõõm tõdeda, et Ait muutub aina mitmekülgsemaks! (Ja need ON siluetid, pole vaja vabandada midagi)
VastaKustuta