Emadepäeva eel sigines e-kooli palju ülesandeid, mis sisaldasid sõna ema. Laulud ja luuletused ja loomulikult ka ülesanne joonistada ema portree. Ma siis pöördusin laste poole palvega, et nad kujutaks mind just nii nagu ma olen - nunnu ja ilusana.
Täps hakkas selle peale valju häälega naerma ja teatas: "Ilusana? Nende kortsudega?!?"
Tõruke oli väheke vastutulelikum. Minu portreed maalides leelotas ta vaikselt: "Kes on kauneim ilma peal? Ikka emme!" Mu süda lausa sulas, aga kahjuks tõi Täps mu maa peale tagasi kommenteerides: "Kauneim? Vaevalt. Pigem selline keskmine."
Siin on näha mõlema nägemus minust. Täps ilmselgelt halastas mu peale ja lisas veidi meiki ja blingi, et vähekenegi neid kortse ja keskpärast välimust leevendada. Tegelikult halastas ka Tõruke, kes esialgu lubas joonistada mulle "kurjad kulmud", kuid siiski loobus sellest. Isegi kui nii oleks pilt tõetruum tulnud.
Tasub lastele varakult õpetada, et koolitöid tuleb võtta loovalt ja et omasid tuleb hoida. Muidu suudavad need "kodu peeglid" veel palju jama kokku saata :)
VastaKustutaVäga nunnud pildid. Karakter on huvitaval moel täiesti erinev: vallatu beib vs lahke ja korralik õpetajanna 🙂.
VastaKustutaJa joonistamisstiil kajastab imeliselt laste erinevaid iseloomusid. Täpselt sellised nad on.
KustutaTegelikult olen ma tõenäoliselt nende kahe pildi vahepeal. Selline keskmine emme.
Väga hea lugu!
VastaKustutaMulle meeldivad eriti need pildid, kui laps alles hakkab kriksadullasid tegema. Üllatavaid asju tuleb, nad vist panevad mingi teise meele pealt.Näiteks aru ma ei saa, kust titt teab, et issil on noku, kui issit polegi silmapiiril ja ühtegi alasti meest pole näinud?