Siit ka kaks kevadist looduse ärkamise märkamist - tammeõis ja sirelibeebi. Enne kui ma siia kolisin ei teadnud ma, et tammed üldse õitsevadki (ma lihtsalt polnud kunagi tammeõit näinud ega sellele mõelnud). Aga siin, meie õuel, kasvab üks eriti rikkalikult õitsev tamm. Sügisel on tõrusaak ka esinduslik. Sirelibeebi oli lihtsalt sametiselt nunnu.
Alumine pilt on aga minu igahommikusest äratajast. Hiljemalt kell seitse hakkab ta kirema, juustest sikutama, väikese ilase käekesega mu nägu patsutama ja näpistama. Kõik ühel eesmärgil, et emme ometi magada ei saaks. Uni on mömmidele!
Tegelikult panin selle pildi muidugi sellepärast, et näen siin tavatult noor välja. Kortse peaaegu polegi. Mis siis, et padjanäo ja kammimata peaga. Ilmselt oleks tulnud eelnevalt üles tõusta, täismeik teha, juuksed soengusse sättida, seejärel voodisse tagasi hiilida ja selfi teha väites, et just ärkasin ja selline ongi mu värskelt tõusnud nägu...
Nonii, selline ärkamine on kahe otsaga. Üks ots on pehme, soe ja armas... teine ots võib mõnikord olla... üllatav näiteks ;)
VastaKustutaTaimede ärkamine annab soojust juurde, aga alumine on niisamagi nunnu :)
Paistab, nende piltide sisu parandamist ei vaja.
VastaKustutaTäiesti teemasse pildid!
VastaKustutaModellid on kõigil fotodel viimase peal.
Viimane foto on lihtsalt nunnu. Ja samas tuletab meelde aastaid, mil oma uneaega ei saanud ise valida, seda tegid teised :)
Nunnu🙂. Oleks endal selline hops-hops-üles-nüüd energia kui beebidel hommikuti.
VastaKustutaOh, kui ilus! Siin on kolm pilti tervikuna lihtsalt suurepärases harmoonias!
VastaKustutaPS.Avastasin samuti, et kui teha pilt endast horisontaalis, kaovad kortsud ära, ilmselt vajuvad näo külgedele :) sellest siis tuli üks mu eelmisi postitusi ja mul on hea meel, et ma pole üksi oma enesepaljastuses
Mina ei ole mitte hommikuinimene ja magaks kaua-kaua kui ainult lastaks. Laps seevastu ärkab koos päikesega ja esimene tunnike lähebki meil nii, et mina üritan magada ja tema annab endast kõik, et ma ikkagi seda teha ei saaks :).
VastaKustuta