Väljasõit grüünesse

Eile otsustasime ilusa ilma puhul väljasõidu korraldada. Pakkisin oma imetabase piknikukoti ja hüppasimegi Millisse. Kes oleks osanud arvata, et minu auto on tegelikult jäälõhkuja/allveelaev. Aga seda näikse ta olevat ja oma ülesandega tuli ta edukalt toime. Muidu me polekski ehk Harilaiule jõudnud. Nimelt oli teepeale ookean tekkinud. Milli ujus sellest ilusasti läbi.
Jah, meie eesmärk oli käia vildaka majaka juures ja niisama mööda randa ringi hulkuda ja vaadata, mida põnevat meri kaldale kandnud on. Valdavalt jalatseid. Pikki randa vedeles igas suuruses ja kujus jalanõusid. Selle üle oli mul muidugi siiralt hea meel. Nimelt olin otsustanud kanda oma uusi matkasaapaid. A nagu uute saabastega ikka, ähvardas oht, et need võivad hõõruma hakata. Sellisel juhul oleks võinud ma vabalt rannast mõned sobivad kingakesed võtta. Õnneks seda siiski vaja ei läinud.
Imetabase pikniku pidasime ka maha. Ilm oli lihtsalt suurepärane - soe ja vaikne. Ja ühtegi inimest ka näha polnud. Täitsa priima.Lisaks põnevatele mereleidudele kohtasime rannas ka ornitoloogilist haruldust - Vilsandi mudapaksukest (ornitoloogide seas tuntud ka kui põhjavint). See on selline haruldane paks linnuke. Kõike rohkem ähvardab neid surnukstallamine. Sellele konkreetsele eksemplarile oleksin peaaegu et peale astunud. Nii julge oli teine. Lendamast ta keeldus. Jõudsime järeldusele, et tal läheks lihtsalt lennates süda pahaks. Keksis teine pikka aega meie ees ja keeras paremat ja vasakut külge. Üsna edev lind.
Hülged ulgusid ka eemal. Õõvastav heli.
Päikseloojangu eel jõudsime vildaka majakani, mis teadupärast polegi enam nii vildakas. Väike fotosessioon seal ja saigi hakatud kodupoole jalutama. Kõigest miljon-triljon kilomeerit.
Kokkuvõttes, väärt matk oli!Illustratiivse materjali autoriks on loomulikult Mps.