esmaspäev, aprill 27, 2009

Pille jälg mudas

Reedel hakkasime meie Mpsiga kõrberänduriteks.
Nimelt seal kus ennemuistsel aal lainetas väike väin laiutab nüüd lõputu liivakõrb. Nii kaugele kui silm ulatub laiub kõikjal ainult liiv. Pelgalt selle peale mõtlemine tekitab janu.
Kaamleid meil kahjuks polnud, nii et kõrbe läbimiseks tuli kasutada oma enda väikesi jalakesi. Aga tasus ära. Nimelt teisel pool ääretuid veeväljasid asus Suur Kunstiteos. Nii nagu ka püramiidide ja Stonehengegi puhul jääb ilmselt igaveseks saladuseks, millised iidsed jõud sellise üüratu skulptuuri püsti panid (aga märkimist tasub, et jälgede põhjal võib järeldada, et need iidsed jõud kandsid kummikuid).
Siin ta on: Suur KunstiteosKõrberetkelt tagasitulles otsustasin, et meie teed Mpsiga lähevad nüüd lahku. Tema ragistas läbi kõrkjastiku. Kuna mulle see aga ei meeldinud, siis otsustasin ringiga minna. Halb otsus. Selles suhtes, et alguses oli kõik kena. Aga viimased 5 meetrit... huhh. Paistis olevat ilus kõva liivane pind, aga järsku - mulksti - ja olin kummikutpidi mustas haisvas mudas kinni. Muda kerkis kummikuservani ja mul oli juba hirm, et seal ma oma kurva lõpu leiangi. Läbi häda õnnestus siiski kindla pinnani sumada, kuigi iga hetk oli hirm, et kui ma just ise silmini sisse ei vaju, siis kummikutest jään ikka ilma. Nii et kui te juhtute üle väinatammi sõitma ja märkate üsna tammi ääres mudas jäljerida, siis teadke, need on minu isiklikud jalajäljed.

1 kommentaar:

  1. Suur Kunstiteose näol oli loomulikult tegemist iidse merepõhja vajunud Atlantise varemetaga, mis nüüd madala veeseisuga jälle korraks maapinnale kerkisid

    VastaKustuta