Täna läksin jälle rattaga tööle. Olukord ei ole paranenud. Kaks tigu kihutasid minust nagu postist mööda. Mul on tunne, et nad käivad ka Ida-Saaremaalt Muhku tööl. Ja täna oli siis see päev, kus väinatammil oli vastutuul. Ei, mitte tugev tuul, pigem õrn ja mahe briis, aga vändata oli oi kui raske. No ei liigu edasi, lükka või tagant.
Aga endalegi üllatuseks jõudsin ikkagi tööle. Teod olid muidugist ammuilma platsis. Aga nad kihutavad ka.
Muide, ma kinkisin ka oma päevakese muuseumile, nagu Unistaja reklaamis. Mul neid päevi jalaga segada. Kuna osa teksti ja pilte kordub, siis ei hakka seda siia üles panema. Aga kes väga lugeda tahab, see pöördugu minu poole.
Nüüd peaks koristama hakkama. Omme lubas Laisik külla tulla, aga mul on siin selline pardakk, et ta ei mahu uksest sissegi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar