Äratuskella terror!

Täna hommikune äratus oli julm. Minu äratuskell ei hakanud mitte tavapäraselt vaikselt vihjama, et kui sa nii kena oleksid, siis on varsti soovituslik ärkamise aeg. Et lõpeta oma unenäod ilusasti ära ja siis vaatame edasi.
Oo ei. Kus sa sellega. Tal on nüüd karmimad võtted.
Enne kukke ja koitu hakkas mu telefonike karjuma. Ta lõi mulle panniga vastu pead, keeras mind koos madratsiga voodist välja ja viskas veel kopsikutäie külma vett kah kaela.
Tõsi, võibolla sellest tulenevalt oli mul täna ka ommikul aega süüa. Mul oli ikkagi tavapärase 15 minuti asemel tubli 30 minutit ommikusteks tegemisteks.