Mul oli eile sünnipäev. Aga kuna eile oli paberite järgi ilgelt tuuline, siis lükkus traditsiooniline sünnipäevapiknik tänasesse. Paberite järgi oli täna imeilus ilm. Ilmavana ilmselt neid pabereid näinud polnud, sest kuigi oli tuulevaikne, siis tibutas mingit märga vedelikku. See aga kolme vaprat piknikulist ei takistanud. Pakkisin piknikukoti ning lapse autosse ja kihutasimegi Kübassaarde.
Traditsiooniline sünnipäevapiknik oli sombusest ilmast hoolimata traditsiooniliselt tore. Lõime mere ääres kivi peal piknikuplatsi üles. Sõime singileibu ja kooki ning vaatasime kuidas üks näljase näoga hüljes meid vaatas. Ilmselt vaatas, et mis me teda vaatame.
Selle pisukese rännakuga sai selle aasta matkahooaeg avatud. Kahtlustan, et Tõruke võtab pisut meie hoogu maha, kuid loodan siiski, et ta täielikult pidurit peale ei tõmba. See muide oli Tõrukese esimene minimatk. Ta pidas ennast väga eeskujulikult üleval, hoolimata vihmast ja raputamisest. Tagasiteel jäi kõhukotis lausa magama. Tõrukest peab ju varakult harjutama, sest arvestades tema ema rännulembust ning isa loodusarmastust, ei ole tal suure tõenäosusega matkadest ja väljasõitudest pääsu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar