esmaspäev, aprill 18, 2011

Minu sammud loevad

Eile oli siis see tore päev, kus päike paistis, linnud laulsivad ja minul avaldus imetabane võimalus oma valdusi pisut paremini tundma õppida. Minu amet nõuab, et ma tunneks igat kivi ja kändu  siin saarel ja oskaks  une pealt öelda kes kus elab ja kui palju ta vana-vanaisal maad oli. Ja seoses südamenädalaga avaneski mul imetabane võimalus organiseeritult ühte nurgakest saarest lähemalt tundma õppida.
Asusin siis minagi koos vaprate sammujatega teele. Mõnus oli jalutada. Ma pole küll harjunud nii aeglaselt käima, aga tore oli ikkagi. Pisut üle 8 km tuli kokku. Retke alguses öeldi muidugi, et see on ca 6 km. A eks seda tehti selle mõttega, et vaesed südamehaiged, kes üldiselt jala ei käi, aga otsustasid üleöö tervislikeks hakata kohe südamerabandust ei saaks. Need õnnetud hinged muidugi ei arvestanud, et poole tee peal on neil (aeglasest tempost hoolimata) võhm väljas ja süda jukerdas.
Aga marsruut ise oli äge. Arvan, et suvisel ajal võiks seda mõne teise seltskonnaga korrata. Just selline paras jalutuskäik. Väike piknik ka veel sisse kavandada ja olekski tibens tobens.
Õhtul käisin siis ka meie uuendatud kaubandusasutust väisamas. Ruumi oli tõesti oluliselt rohkem ja riiuleid, mille taha end peita. Peitmine oli hädavajalik, sest üks käru varitses mind iga nurga taga ja kärud on ju kurjast. Siiamaani kõrisevad kõrvus need hirmuäratavad kärurattad, mis öösiti magada ei lase ja õudusunedes taas kummitama tulevad.

5 kommentaari:

  1. see kilometraazi mahavaikimine on mu meelest sügavalt juurdunud saare-muhumaine komme. endiselt kannan endas eredaid mälestusi sellest 50 km, mis osutus 96 km-ks :D

    VastaKustuta
  2. See on sama taktika. Öelda enne väiksem kilometraaž, et mitte algajaid ära hirmutada ja siis kusagil poole peal öelda, et nii, nüüd on 50 km täis ja pool on veel ees. Tagasi minna oleks sama pikk tee, nii et ei jäägi muud üle kui edasi rühkida

    VastaKustuta
  3. Ajaloolise tõe huvides väike täpsustus - see 50 km osutus siiski 82-ks kilomeetriks.

    Kui see matk juhtuks olema sellisel ajal, kui ma saarel juhtun olema, siis lööksin hea meelega kampa. Minu eilne südamenädala algus kulus korteris ringi kondamisele ja mööbli ning kappides sisalduvate asjade tassimisele. Ma ei oska öelda, kuidas see südamele mõjuda võis, aga hingamisteed on kõigest sellest tolmust küll üsna ära vaevatud.

    VastaKustuta
  4. ma arvasin, et see ebakõla kilomeetrite pikkuses esineb saare ja mandri inimeste vahel, aga tundub, et te omavahel pole ka selles ikka päris täpselt kokku leppinud :)

    VastaKustuta