Hallpead austa

Kui ma vahel harva juukslasse satun, siis hakkab juuksur alati minu sasipead nähes halama, et nii karvased, nii karvased (ja ma siiamaani ei tea, millised need juuksed siis olema peavad. Soomustega või?) Täna aga jõudsin mina vaevalt juuksuritooli istuda, kui juuksur kaks kätt taeva poole tõstis ja meeleheitest karjatas: Hallid!
On jah. Raske lapsepõlv, maamaks ja talvine unnapüük - mida muud tahtagi? Suuremat pensioni? Vähekenegi austust? Puhata ja mängida!

Pealegi on vanus ka juba selline.

Hambad hakkavad ka suust ära kukkuma. Käisingi neid täna hambaarsti juures tagasi liimimas. No istusin mina hambaravi tooli, tuli arst, lõi süstlatäie mürki igemesse ja läks ise telefoniga rääkima. Kindlapeale tühistas kõik ülejäänud vastuvõtud ja helistas oma abikaasale, et too võib nüüd töölt ära tulla ja hakata ümbermaailmareisiks kohvreid pakkima. Pille hakkab oma hambaid ravima!